Millist (LL) jaama osta?

[ES6EI]

Miks see 3000 siis nii hea on?

..No oleksid pidanud Hellari, ES1II, pikemaid kommentaare kuulma, mõned päevad tagasi 3,67-l.
Ja loe revüüsid ka lisaks. Arvo, ES1DW arvamus samuti positiivne.
Ehk keegi ütleb siin veel miskit lisaks?
..6EI

[ES2MA]

Kas ftdx3000-l on kaks samaaegset kanalit CAT ühenduseks?

[Hunt]

OH6QU natuke testis ja alloleval lingil on 3000 ja remoterig'i käitumise omapärad,
eriti just CAT/VFO-B käitumine.

http://www.remoterig.com/forum/index.php?topic=1790.0

[ES2MA]

Minu jaamal (TS-590S) on nii COM port kui USB port. Mõlema kaudu saab arvutiga andmesidet kasutada ja seda samaaegselt ehk ei pea valima kas üks või teine ühendus. Nii on hea näiteks korraga logiprogramm dx clusteriga ühte ühendust ja panadapteri programm teist ühendust kasutama panna.
FTdx3000 tagaküljel paistab ka nii USB pesa kui CAT tarvis COM port olevat. Huvitav oleks teada, kas nende kaudu saab ka samaaegselt kaks ühendust teha.

[Hunt]

Minu jaamal (TS-590S) on nii COM port kui USB port. Mõlema kaudu saab arvutiga andmesidet kasutada ja seda samaaegselt ehk ei pea valima kas üks või teine ühendus. Nii on hea näiteks korraga logiprogramm dx clusteriga ühte ühendust ja panadapteri programm teist ühendust kasutama panna.
FTdx3000 tagaküljel paistab ka nii USB pesa kui CAT tarvis COM port olevat. Huvitav oleks teada, kas nende kaudu saab ka samaaegselt kaks ühendust teha.

Niipalju kui mina tean, ei saa.

"Easy to set up for digital modes with the USB connection or R232, only problem you cannot use both, menu option is USB or R232 so with need to use a virtual port program to run some things at the same."

"A small extra complaint I have is that the FTdx-3000 does not allow you to use both the RS232 port and the USB port for CAT at the same time. Some other radios do. Yu have to select to use either USB or RS232 for CAT."

http://www.eham.net/reviews/detail/10736?page=4

Veel natuke tõrva meepotti.

http://fyngyrz.com/?p=1309

[ES6EI]

Seekord ma kordan oma kustutatud postitust, mis vastas otseselt teemale:

Pole mõtet osta sellist LL transiiverit, mille kõiki omadusi kaugeltki ära ei kasuta. /Tutvu põhjalikult raadio kogu olemusega./
Pole mõtet osta sellist LL jaama, mida aasta möödudes tuleb uuesti ostma hakata. /Ise tead oma plaane tuleviku suhtes kõige paremini/
Mina otstsin FT3000 -e.

[ES6EI]

http://www.eham.net/reviews/detail/10736?page=4
Veel natuke tõrva meepotti. http://fyngyrz.com/?p=1309

Hommikut.
Lugesin veelkord, ... arvamustes on kõigele lisaks ka väga palju subjektiivsust. Põhjalikumad, objektiivselt võrdlevad kommentaarid veniksid pikaks, hetkel loobun sellest.
Isiklikult, olles FT DX 3000 paljude revüüde ja hinnangutega tutvunud, lisaks ES1II poolt 3,67MHz eetris üteldud QSO:"see on /raadio/, mille juures pole vaja enam midagi teha. Keerad kaane maha ... ja paned selle, ilma tinutuskolbi kätte võtmata, uuesti peale", jään 101% samale arvamusele.
Edukat päeva!
73! ES6EI

[VeikoK]

Tänapäeva jaamadel on n.ö kaks poolt. Üks on RF elektroonika osa ja ES1II ilmselt viitaski just sellele. Teine osa jaamast on kontroller, mis kogu seda kupatust juhib ja tagab jaamale kasutusmugavuse, DSP juhtimise, CW võtme, lisafunktsioonid jne. Kontrolleri programmist sõltub, kuidas on jaam kasutatav. Kui see on täielikult ebaõnnestunud siis võib see ideaalse RF poole endaga põhja kaasa vedada.

Kui jaama tarkvara on ka täielik ebaõnnestumine, pole veel tunneli lõpus valgus kustunud. Jääb loota firmware uuendustele, mis olukorda parandavad või muudavad. Need võivad teha ööst päeva, või vastupidi, panevad kuu ka peitu. Kindlasti pole asi aga nii hull, et see jaam üldse kasutada ei kõlbaks. Nagu kadunud 'siil' eespool ühes postituses ütles - "Tänapäeva pillid on bändil jalutamiseks kõik piisavalt head". Sellised nuti jaamad on üle valatud funktsioonidega, mida paljud ei kasuta aga kuna need funktsioonid on tarkvaralised ja tootjale poolmuidu käes, oleks patt neid sinna mitte panna. Edasi sõltub konkreetsest kasutajast, kui rahul ta valitud funktsiooni toimivuse või ligipääsetavusega on. Need lingid, millele Hunt viitas räägivadki enamasti jaama tarkvaralisest poolest ja kasutajaliidesest.

Arvustustes otsi üles kõige vähem punkte andnud postitused ja loe need läbi. Kui viidatud puudused pole sinujaoks teema, pole ka põhjust selle pärast muretseda.
Parafraseerides ühte vanasõna: "Ega enne targaiss ei saa, kui kaits kätt om jaama pääl".

[ES6EI]

Tänapäeva jaamadel on n.ö kaks poolt. Üks on RF elektroonika osa ja ES1II ilmselt viitaski just sellele. Teine osa jaamast on kontroller, mis kogu seda kupatust juhib ja tagab jaamale kasutusmugavuse, DSP juhtimise, CW võtme, lisafunktsioonid jne. Kontrolleri programmist sõltub, kuidas on jaam kasutatav. Kui see on täielikult ebaõnnestunud siis võib see ideaalse RF poole endaga põhja kaasa vedada.

Kui viidatud puudused pole sinujaoks teema, pole ka põhjust selle pärast muretseda.

Kuidas siis FT3000 -l selle värgiga on See Veiko kirjutatu lõpuosa nüüd küll eriti EI lohuta...

[Hunt]

Kuidas siis FT3000 -l selle värgiga on See Veiko kirjutatu lõpuosa nüüd küll eriti EI lohuta...

Sa ju olid hulganisti ülevaateid lugenud, kas siis polegi asi veel selge?
3000 on SDR jaam, Software Defined Radio, just see, mida sa kustutatud postituses niiväga vihkasid.
Talle on küll ilus kest ümber tehtud, et ta näeks välja nagu "tavaline" transiiver, kuid SDR on ta sellegi poolest,
enamus asju tehakse temas tarkvaras ära. Uued pillid liiguvadki selles suunas, nii on odavam teha.

Sellele viitas ka 1II sellega, et seal pole tinutuskolviga midagi teha, ta ei öelnud seda selle pärast, et see on täiuslik pill,
vaid seepärast, et seal polegi enamuses jootekolviga midagi teha. Kui jamad käes, pead hoopis Digivenna appi kutsuma.

[ES6EI]

Talle on küll ilus kest ümber tehtud, et ta näeks välja nagu "tavaline" transiiver, kuid SDR on ta sellegi poolest,
enamus asju tehakse temas tarkvaras ära. Uued pillid liiguvadki selles suunas, nii on odavam teha.

Sellele viitas ka 1II sellega, et seal pole tinutuskolviga midagi teha, ta ei öelnud seda selle pärast, et see on täiuslik pill,
vaid seepärast, et seal polegi enamuses jootekolviga midagi teha. Kui jamad käes, pead hoopis Digivenna appi kutsuma.

Mina kirjutasin, et SDR mind EI huvita, "...vihkasid..." on Sinu sõnad.

ES1II jutt oli siiski sõna sõnalt: "... EI OLE VAJA midagi teha", mitte et ei saa midagi teha.
Ülevaadetes huvitas mind ainult DX mikrofoniside omadused, vv. tundlikkus, ergonoomilised näitajad, operatiivsus juhtnuppude kasutamisel jms.
Mina harrastan eetris otsesuhtlemist, mitte läbi arvuti digisidesid vms. Ja need omadused tasuvad minu meelest selle hinna ära.
Subjektivistide arvamused jätan nende probleemiks.
Minu poolt FT3000 kommentaarid läbi.
Kellele mõni teine raadio rohkem meeldib, andke tulla.
..6EI

[Evo]

Mina kirjutasin, et SDR mind EI huvita...
Mina harrastan eetris otsesuhtlemist, mitte läbi arvuti digisidesid vms.

Ega sa kogemata SDR- i ja digimodesid omavahel segi ei aja?

[Hunt]

3000 service manual, kui kellelgi vaja. Suur on, 42 MB.

http://computerclub.no-ip.org/ftdx3000d ... manual.pdf

1200 ja 3000 võrdluseks plokkskeem. On kenasti näha, mis osa on analoogis ja mis osa digitaalis.

[es1cw]

3000 on SDR jaam, Software Defined Radio,

Hoog maha - FT-3000 on ikka klassikaline viimase kümmendiku HF/50MHz pill, ajastule asjaomaselt ees bändipuhastus (kvarts-)filter, edasi 9MHz põhiselektsiooni (kvarts-)filtrid ja sealt edasi kuni madalsagedusväljundini, DSP-signaalitöötlus.... ei mingit SDR-i.
de 1CW

[Hunt]

Hoog maha - FT-3000 on ikka klassikaline viimase kümmendiku HF/50MHz pill, ajastule asjaomaselt ees bändipuhastus (kvarts-)filter, edasi 9MHz põhiselektsiooni (kvarts-)filtrid ja sealt edasi kuni madalsagedusväljundini, DSP-signaalitöötlus.... ei mingit SDR-i. de 1CW

Ega SDR'le ühest definitsiooni polegi, kuhumaani peab alguses see analoogosa jooksma ja kustmaalt läheb edasi tarkvaraline signaali töötlemine, et asi nüüd SDR oleks. On erinevaid SDR arhitektuure kui kaugele see analoogosa eesotsas jookseb, mõnes variandis on kohe antenni järel wide band direct sampling, mõnes variandis klassikaline heterodüünsisend erinevate vahesagedustega jne, kuid mingist hetkest alates lükkab ikka ADC analoogsignaali digiks ja sealtmaalt edasi töödeldakse ja demoduleeritakse asi ära digis läbi tarkvara. DSP on ka tarkvaraline signaalitöötlus, DSP küpsises on reeglina ADC sees ja reeglid tarkvaralised flash mälus, nii on odavam uusi demodulatsioonitüüpe juurde lisada läbi firmware uuenduse.