Stabiilne võnkering

[Hunt]

Ilusat vaatamist, kuidas sakslased tegid temperatuurkontrollitud stabiilseid võnkeringe
ilma mingi kvartsita.

http://www.laud.no/ww2/tornfud2

Kerida enam-vähem lehekülje lõppu, kui kuullaagrid paistma hakkavad.

Kui temperatuur tõuseb, siis pooli pikkus natuke suureneb ja koos sellega väheneb natuke
induktiivsus. Samal ajal väheneb ka kondeka plaatide vaheline kaugus (konde on otse pooli
otsa ühendatud), seega konde mahtuvus suureneb. Materjalid on valitud nii, et temperatuuri
muutmisel L ja C muutus kompenseeriks vastastikku teineteist. Kõik see on pandud
hõbetatud kesta, otstes täppispööramiseks kuullaagrid. Tänapäeval sellist tööd enam ikka
naljalt ei näe.

[es1mw]

Vot see on küll asjalik lahendus
Tundub, et Norrakad on selle jaama ka uuesti käima ajanud


________________________________________________________________________________________

Ilusat vaatamist, kuidas sakslased tegid temperatuurkontrollitud stabiilseid võnkeringe
ilma mingi kvartsita.

http://www.laud.no/ww2/tornfud2

Kerida enam-vähem lehekülje lõppu, kui kuullaagrid paistma hakkavad.

Kui temperatuur tõuseb, siis pooli pikkus natuke suureneb ja koos sellega väheneb natuke
induktiivsus. Samal ajal väheneb ka kondeka plaatide vaheline kaugus (konde on otse pooli
otsa ühendatud), seega konde mahtuvus suureneb. Materjalid on valitud nii, et temperatuuri
muutmisel L ja C muutus kompenseeriks vastastikku teineteist. Kõik see on pandud
hõbetatud kesta, otstes täppispööramiseks kuullaagrid. Tänapäeval sellist tööd enam ikka
naljalt ei näe.

[Hunt]

Hoolimata stabiilsetest võnkeringidest oli siiski vaja jaamade sagedust
kontollida ja vajadusel ka kalibreerida, sõjas tuli õigel kellaajal olla täpselt
õigel sagedusel ja vanemad härrad peaks mäletama, mida tuli teha, et CW
peal jaam õigele sagedusele saaks, kui jaam koosnes eraldi füüsilisest
saatjast ja vastuvõtjast.

Sakslastel oli iga jaama jaoks olemas spetsiaalne kvartskalibraator. Üht sellist
näeb alloleval lingil koos skeemiga. Põhimõte on lihtne - saatjast tuli signaal
kalibraatorisse, kalibraator omakorda genereeris kvartsiga sageduse, need
segustati ja vahe läks läbi trafo kõrvaklappidesse. Jaam häälestati kuni tuikesignaal
läks nulli (zero beat).

Mis on aga kõige juures tähelepanuväärne - antud kalibraator läks peale 70 aastat
seismist kohe käima, ükski komponent polnud riknenud ning sagedus oli paigast ära
vaid 8 hertsi. Milline töö ja täpsus selle aja kohta!

http://fykse.dnsalias.com/ww2/testboks/

[es1cw]

[quote="Hunt"]Ilusat vaatamist, kuidas sakslased tegid temperatuurkontrollitud stabiilseid võnkeringe
ilma mingi kvartsita.

http://www.laud.no/ww2/tornfud2

Kerida enam-vähem lehekülje lõppu, kui kuullaagrid paistma hakkavad.
Ei ole kunagi näinud seda "Torn-Fu-d2" ühes tükis, ainult blokke. Ja ilma osc-ita, täitsa kaval värk .
Natuke kummaline tundub, et kui väliskorpus on hõbetatud siis miks pool ise ei ole, et kas see tegemata jätmine on kuidagi seotud selle taotletava termokompensiooniga, mine sa tea.
de 1CW

[Hunt]

Sakslaste sagedushäälestuse täppismehhaanika sõja ajast.
Mõõtmete võrdluseks - see kõik on jaamas, mille mõõtmed on
samad vene R-105 jaamaga. Pildil näha ka vedrud, millega tagatakse
et poleks mingit loksu hammasrataste vahel.