HAM foorum

Niipalju nüüd surfamistest, info uurimistest jms saadud edusamme, et sellist üldist, kõiki antennitüüpe hõlmavat valemit ei saagi olla. Kui, siis konkreetselt, eri tüüpi antennidele midagi ligilähedast saaks ehk tuletada..? Vertikal varrasantenni puhul näeks see valem välja ehk mõnevõrra lihtsam teiste antennitüüpidega võrreldes.
Aga minu katsetused näitasid veenvalt, et vertikali varda materjalist ja mõõtmetest sõltub võimendus (loe: signaali nõrgenemine) faktina fikseeritavalt.
73! ..6EI

Sellest , et metalli parima juhtivuse ja hinna omavahelise suhtega on vask - saadakse aimu juba keskkoolipingis.

...see eeldab jälle omakorda seda, et meie "kosmoseteadlane" ka ülalnimetatud haridusetapi oleks läbinud

_________________
ES2JT

Aga milline materjal on antennivardaks PARIMATE võimendusomadustega (loe: kõige vähem signaali nõrgendav) , ei teata päris täpselt vist isegi kosmosetehnoloogias...
Raadioamatöör peab mõistagi lähtuma kompromissist oma rahakotis leiduva ja reaalselt kättesaadava materjali vahel. Mis see kellegi jaoks on, ise teab.
Ehk postitab keegi mõne uuema, asjaliku lingi?

Tere Einar.

Mul on Sulle üks küsimus. Õigemini kaks.
1. Kui suur on 1/4 vertikaali võimendus 1/2 diipoli suhtes juhul kui kadusi ei arvesta?
2. Mis asi on võimendus antennide puhul ja kuidas seda mõista?

Tervitades es1ii

Tere Hellar.
Väga meeldiv, et asjaliku raadiomehena siin teemal sõna võtsid.

Vastan Su küsimustele nii, (loodan et vastused kedagi ei häiri):
1. Ei mäleta peast täpselt, aga raamatust vaatama hetkel ei lähe. Kui seda mingiks arvutuseks vaja, vaatan järele. /Mu aju on niigi tohutu infoga üle koormatud erinevatest eluvaldkondadest./
2. Vot seda võiksid küll siin lühidalt selgitada. Selle (ligilähedast) arvutusvalemit ma siin küsisin, seni pole vastust kusagilt leidnud.

Hellar, mind huvitab sellel teemal tegelikult ainult küsimus: kuidas saada püsti läikiva vase- vms? pinnaga, õhukese seinaga varras, u.8...10 mm jäme ja 9,4m pikk, kaetud oksiidi vastu polüuretaanlakiga. (No hõbetatud või kullatud antenni me reaalsuses ikka ehitama ei hakkaks ju, eks ole...???) Sellest ma kogu teemade lõikes ikka ja jälle olen kirjutanud, erinevaid variante käsitlenud, isegi klaasfiiber varianti uurinud... Aga need muude juttude postitajad tekitavad segadust ja meelitavad või lausa sunnivad ka mind aeg-ajalt teemast kõrvale kalduma. Ära pane mitteteemakohaseid, teiste postitusi ja nendest tulenevaid minu postitusi, tähele, probleem pole nendes küsimustes.
Räägime kunagi läbi eetri, siin ei jõua ära toksida.

Tervitab Einar, ES6EI

Hellar, lisan hommikul veel, et oleks väga teretulnud kui Sa väljendaksid siin nt.1/4 vertikali võimenduse matemaatilise valemina, poleks pikka juttu vajagi, sealt näeksin juba ise, mis millest ja kui palju sõltub.
Tänud ette!

Lootusetu !

_________________
HamRadio forever !
ICOM too !!
خداوند، استونی را نگه دار

Pole lootusetu, kui riistavara juurde kasutada elavhõbedat ja tarkvaralist tegutsemist turgutada absindiga

_________________
MOE....MO5

Tere Einar

Tahaks kõigepealt selgeks teha, mis asjandus see 1/4 antenn tegelikult on. On teada,et kõigi antennide võimendusi võrreldakse 1/2 diipoliga. Saadakse võimendus diipoli suhtes ja väljendatakse ühikuga dbd. Seega 1/2 diipoli võimenduseks on 0dbd.On ka teine meetod, kus antenne võrreldakse isotroopse kiirgajaga ja mõõtühikuks on dbi aga sellest me ei räägi.Aga nüüd asja juurde.
Sul on õuepeal horisontaalselt paigaldatud 1/2 diipol.Kui sa paigaldaks selle aga vertikaalselt ja laseksid toitepunkti alla kuni maani, saadki ühe vastukaaluga 1/4 vertkaali.Mis nüüd siis muutus.Oletame, et maapinna juhtivus,ehk takistus R=0. Sellisel juhul on antenni sisend impedants pool eelmisest ehk 36 oomi ja muutus ka kiirgus nurk maapinna suhtes ja ongi kõik.Saadud antenni võimendus võrdub diipoli võimendusega. Reaal olukorras tuleb aga mängu maapinna juhtivus,mille R ei ole mitte 0 vaid suurus mida me ei tea ja see R toob kaasa võimsuse neeldumise ehk sumbumise ja antenni poolt välja kiirgatav võimsus väheneb märgatavalt.Maapinna juhtivuse parandamiseks paigaldataksegi vastukaalud ehk kunstlik maa. Vastukaalud ei pea tingimatta olema 1/4 pikkused juhul kui antenn on hästi maapinna lähedal, loeb aga nende arv ja kogupikkus.Kui sa paigaldaksid oma antennile 120 vastukaalu millede pikkus on 0,4 lambdat ja kogupikkus 48 lambdat siis selle vertikaali poolt väljakiirgatav energia on võrdne 1/2 diipoli omaga.
See jut kehtib ainult 1/4 vertikaali kohta ja ärgu suured antennigurud aasigu mind maameheliku suupruugi pärast.

Tervitades Hellar

Ilma kõrgema matemaatikata, puust ja punaseks .
Kui asja veel põnevamaks ajada, siis võtame vertikaalse 1/2WL dipooli õhupallilt rippuma. Ehk siis mõlemad dipooli vuntsid vertikaalselt ja ühel sirgjoonel. Võtame sellise vibraatori toitepunktiks 75 oomi. Nüüd vääname alumise vuntsi ülemise suhtes 45 kraadi alla ja saame toitepunktis ca 50 oomi. Ja lõpuks vääname alumise vuntsi 90 kraadi alla ülemise suhtes ja saame toitepunktis 75/2=37,5 oomi. See kõik on hästi värskes õhus ja kaugel maapinnast. Kõigil kirjeldatud juhtudel antenni summaarne kiirgusvõimsus on sama, ainult max kiirgussuunad on erinevad. Aga kõik muutub, kui maapind hakkab võtma osa antenni kiirgusväljas...nii nagu Hellar just kirjeldas. Nt ei tasu rõõmustada, kui 1/4WL GP toitepunktis mõõdad 50 oomi ja arvad, et on põhjust pudel lahti korkida. Vastupidi - peaksid muretsema, 50 - 37,5 = takistus, millele kulutad saatja võimsust vihmausside olme parandamiseks (või tapmiseks) antennialuses maapinnas.
de 1CW

Oi, nii lihtne ongi?! ja hõbetama ka ei pea!

_________________

ES1-BOB

M.O.T.T.
Kui tahad ehitada antenni ja hõbetada - parem lõhu puid.
Kui tahad DX - tee vertikaalne delta :
n. http://www.dj0ip.de/my-favorite-antennas/my-favorite-40m/

isegi poleerida pole vaja...
de 1CW

Eelistan 5/8WL vertikaali - deltal on paratamatult mingi prioriteetne (max kiirgusega) suund, 5/8WL sama madala kiirgusnurgaga horisondile tulistab 360 kraadi....
de 1CW

Soovitan kasutada hõbedavärvi alumiiniumi. Töötab siiani laitmatult, nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt.
Saab soetada vabalt erinevatest ehituskauplustest.

_________________

ES1-BOB