HAM foorum

Postitan siia, kuna see konnektor kannab ebaõiglaselt "UHF" nime.

UHF konnektori test ja võrdlused moodsamatega.

http://www.hamradio.me/connectors/uhf-c ... sults.html

Lühikokkuvõtte - lühilaine sagedusalasse kõlbab see konnektor küll, aga
üle 50 MHz on parem valida juba mõni moodsam - N, BNC jne.

Lepime kokku, et see n.n. "UHF" konnektorite paar (PL/SO) kõlbab ikkagi ainult kuni 30 MHz-ni. Ja ka sellisel juhul, et on kvaliteetne (a la "Shuner" jt. soliidsed firmad ja mitte mingisugused odavad "Chinese Export" (CE)).
Ja ettevaatust nende "N"-tüüpi konnektoritega välisõhus, seda eriti suuremate võimsuste korral ja meie kliimatingimustes (talvised temp. kõikumised, sisemine kontakt kaob koos pakasega jms.). Kõlbavad muidugi siseruumides ja kohtades, mis ei vaja sagedasi "kinni-lahti" protseduure. Head on muidugi n.n. DIN-tüüpi "N"-ühendused, milliseid kasutatakse 1/2" ja suurema läbimõõduga kaablitele.
Parimad on siiani vana vene värk ehk "CP-50" ja "CP-75" tüüpi ühendused. Ka nende kasutamisel tuleb jälgida markeeringut sest on erinevate lõpp-kasutussagedustega. Üldjuhul (teflon isolaatoritel)siiski kõik tüübid kuni 3GHz. Igasuguste heledate isolaatoritega konnektorite max kasutussagedus on kõrgemal.
Muide - huvitav on lugu BNC/TNC ja "N"-tüüpi konnektorite leiutamise poolelt. Eriti see, et kuidas see seotud on B-17 ("Lendav kindlus") pommitajaga .
de 1CW

Mina olen siiamaani sõimata saanud, kui ma olen pakkunud DIN 7/16 tüüpi pistikuid. Head asja ei tohi kasutada amatöörtehnikas:)

Luban saata need sõimajad pikalt...Tänapäeva amatöörtehnika nõuab profindust, muidu kaotad viimased watid teel rigist antenni...
de 1CW

OK, sa paned 7/16 pistikud ja korraliku kaabli ja siis on asi lõpuks termineeritud "UHF" pesaga 70 cm peal

Kuulaks heameelega.

Vot, just nimelt!! Ja seda ka üpris mainekate tootjate pillidel Huvitav, kas siis tehase(t)e konstruktorid on "umpad" või ei sõltu selle konektori tüübist praktiliselt ikka mitte kui midagi

ES1CW, kas nende vene ühenduste CP-50 ja CP-75 kasutamisel suurematel võimsustel KS-pinge ülellööke ei teki? Eriti kui ümbritsev õhk veidi niiskem juhtub olema (välitingimustes). Neil ühendustel on õhuvahe ühenduskohas vist ainult 1,5 mm. Kusagilt meeles info, et need ühendused on ette nähtud nõrkvoolu madalpingeliste KS-ahelate ühendusteks.

Konstruktoritel (üldjuhul ) pole viga midagi, lihtsalt a) nn.UHF-konnektorid on odavamad ja b) vahetult saatja väljundis (mitte kusagil koaksiaalse liini meelevaldses kohas) see SWR ei oma erilist tähtsust, kuna seal on niikui nii kombinatsioon saatja PA väljundahela Xc/Xl -st ja see ei ole kunagi puhtalt takistuslik (R). Kõik muidugi eeldusel, et kasutatud konnektor on kvaliteetne (isolaator/kontaktpinnad/korpuse materjal koos selle galvaanilise kattega ja kinnituskoha ning konnektori omavaheline üleminekutakistus). Kaablite omavahelise lappimise korral tuleb alati ühenduskohad N x 1/2WL x V (V=kaabli lühendustegur). Sellisel juhul peavaluks jääb ainult kaod konnektorite ühenduskohas (max RF voolude punkt) ja SWR ei muutu...
Mõtlesin ikka neid jämedaid CP-50/CP-75 liiteid, mis kannatavad ikka nii pingeid kui ka võimsusi, mitte BNC/TNC-tüüpe. Viimased ei ole ettenähtud välisõhus kasutamiseks ja nende max pingete/võimsuste klass on tõesti madal. Aga - mingist "õhuvahest" ei ole mõtet rääkida, kui otsikud on kinnitatud ettenähtud tehnilistele tingimustele vastavalt.
de 1CW

Tegelikult see lugu on hästi pikk, üritan lühidalt. Elasid kaks koolivenda ühes ja samas linnas ja ühel ja samal tänaval. Need olid Paul Neill ja Carl Concelman. Õppisid ka samas koolis ja peale kooli lõpetamist leidsid tööd, esimene "Bell Labs"-is ja teine "Amphenol"-is. Mõlemates firmade laboratooriumites (mõlemad olid algselt ametis laborantide assistentidena) oli ajakohane labori mõõteseadmete omavahelised ühendused. Seni kasutatud (olmetehnikast ülevõetud) nn. "RCA"- tüüpi
liidesed olid ebakindlad, pealegi hajuva impedansiga. Sellid siis mõtlesid ja leidsid, et peaks midagi paremat välja mõtlema. Paul "Bellist" oli seotud rohkem selle häiriva hajuva RF-sobitusega oma igapäevases töös ja Carl "Amphenolist" konnektorite mehaanilise ühenduse kindlustamisega. Siis nad otsustasid, et a) lähtekoht 50oomiline impedans (USA standart RF mõõtmistel) ja b) bajonett-tüüpi kinnitus. Ja nimetasid uue liidese "BNC"-ks (Bayonet-Neill-Concelman)...
(järgneb)
de 1CW

Uus liides lahendas otsesed vajadused ja leidis laialdast kasutamist (incl n.n. Manhattan projektis). Erilist huvi tundis lennuvägi ja hoobilt võtsid kasutusele oma pommitajatel, kus oli must miljooon ühendusi punktist A punkti B. Autorid ise tundsid muidugi huvi, et kuidas nende leiutist kasutatakse ja kutsuti vaatama ühte "B-17" pommitajat. Aga - sellid olid suures hämmingus, kui avastasid, et viimane kui üks BNC-ühendustest oli mähitud paksult isoleerlinti . Aga asi lihtne - kui selline metallikolakas taevas lendleb, siis raputab ja vibreerib nii hullusti, et kõik mis annab lahti raputada, siis see ka ära kukub... Sellid panid ruttu nupud tööle ja täiendasid BNC-tüüpi keermekinnitusega. Tüübi uueks nimeks sai TNC (Threaded-Neill-Concelman) ja oli täiesti asendatav vs. BNC kõikides aparatuuripaneelidel ja kaablite otsikutes. Lennuväe töökodades olid kiired päevad... Uutes "B-29" pommitajates olid paigaldatud juba TNC-tüüpi konnektorid koos fiksaator-splintidega, ka keermestatud ühendused kipuvad ennast lahti ühendama vibratsiooni korral.
Muide - ka "N" tüüpi ühendused on seotud samade sellidega. Suuremate võimsuste ülekandmiseks loodud "N" oma kontaktipoolelt sobib "BNC" kontaktipoolega - "N"-tüübi RF katsetused viidi läbi "Bell Labs"-is (Pauli pärusmaa), kus mõõtetehnika omavahelisteks ühendamisteks olid jäädavalt kasutusel BNC-tüüpi "mammad-papad". Pealegi oli olemas metoodika/teada isoleermaterjalid 50 või 75 oomise lainetakistuse saavutamiseks antud läbimõõtude kasutamisel. Meiepoolt on kasulik teada - käsikapula BNC-otsikusse läheb ilusasti N-pistik kaablilt...
de 1CW

No mina ei ole küll mainekate tootjate nagu Ericsson ja Nokia , viimasel ajal ka Huawei, seadmetel muid rf pistikuid märganud kui 7/16 ja vahel harva ka N, repiiteritel ka SMA. Sagedus on muidugi üle 800 MHz... 7/16 sobib ideaalselt välitingimustes kasutamiseks, kui on uus, pole vaja vulkaniseeruva teibiga mähkida, peab niigi vett.

Venelaste saidil 155la3.ru on hea ülevaade erinevatest vene kõrgsageduse
pesadest/pistikutest.

http://www.155la3.ru/passiv_left.htm#razem

Ühte ma siiski ei leidnud. Kunagi sai ühe vene sõjaväeosa aia tagant käidud raadiokraami
hankimas. Nad viskasid kõik omale mitteolulise aia taha ja sealt sai igasugust kraami,
pesasid, täppistakistusi, hõbetatud traadiga poole, transse jne. Need olid just nagu
"UHF" konnektorid, kuid ilma sakilise kroonita. Sellised:

N pistikutega see jama, et need ei ole pidevaks kinni/lahti krutimiseks. Ehk kui isase surud väikese nurga all emasesse ( mis pilli taga paratamatult juhtub) siis surutakse emasel "mokad" laiali ja nii need jäävadki, ning kontkt muutub olematuks. Ka CE pistikutel ei ulatu sisemine rõngas alati pistiku põhja ja kontakti pole ehk alati on mõtekas investeerida korralikesse pistikutesse. CW märkus N pistikute kasutamisel välitingimustes suurematel võimsustel asjakohane- EME meestel neid küll seest tühjaks põlenud.

Olen enda ehitatud seadmetel kasutanud, nii vene (ilma sakita) kui hiljem ka läne UHF konnektoreid.
Muud vahet nendel 50 oomistel polnud kui erinev keerme samm, seepärast pidid nii pesad kui pistikud olema sama tüüpi.

_________________
73! ES2RDX, alias Ambur
Koduleht: http://www.ambur.ee

Huvitav on see, et venelastel oli ka sakiline variant.

http://www.155la3.ru/vr18.htm

Kas nüüd siledal ja sakilisel oli sama keere, ei saa praegu enam kontrollida.