President vastas mulle ükskord umbes nii : "Kahjuks mul puuduvad andmed nende meeste tegudest, püüdke seda tõestada, siis arutame edasi.."
Praegu valmistatakse ühte kodulehte, kus on ka raadioamatööride teod nähtavad - kuuldavad ja ühes muuseumis alustasin püsiekspositsiooni ettevalmistamist rahvarindest kuni taasiseseisvumiseni. Raadioamatööride teod saavad seal olema tõestatud Balti ketis, 1991.a. jaanuarikriisis ja augustiputšis osalemisega. Ajaloo jäädvustamine (ka läbi asjade) on vajalik ja annab noortele (kõigile) mingigi ettekujutuse olnust. Tegin hiljuti mitu üleskutset selles ürituses osalemiseks, aga seekordne ainuke vastukaja on tulnud Sinult, Einar. Tänud!
Nagu ütlesin, oota oma "Majakiga" veidi aega. Mul on hetkel põhiline teada, milliseid seadmeid (materjale) on võimalik kasutada uues ekspositsioonis ja seda ei otsusta ma ainuisikuliselt, vaid koos muuseumirahvaga.
Meediaga suhtlemisel on tegelikult lood keerulised. Ajakirjanik haarab esimesest huvitavast faktist kinni ja takerdub selle külge. Olen aastaid tõestanud, et Pirita Teletorni aparatuur tehti 21.augusti 1991.a. varahommikul "külmaks", isegi alajaama fiidrid olid välja lülitatud, aga ikka aastast-aastasse aetakse jama, et "kõigele vaatamata saated ei katkenud!" Tänavu alles revideeriti neid ulmelugusid.
Teine, minu jaoks väga oluline probleem on koguaeg olnud N.L. dessantlaste vastane elektroonne sõda. Olen alati rääkinud, et põhisegamine ei toimunud Toompea lossist, vaid kuskilt teisest asukohast. Toompea loss kasutas oma tehnikat ainult siis kui siirduti lühilainele, aga põhiline tegevus käis kogu aeg ju 30 - 40 mhz! Nii olen sunnitud pidevalt müüte murdma ja õnneks tänavu Eesti Sõjamuuseumis olen olnud ise näituse "Vabaduse teel" giidiks väga paljudele prominentidele, raadioside asjatundjatele, sõjaväelastele, ajaloolastele jne. Vahetult sündmustest rääkides on olnud võimalus tõde inimestele edastada ja tõstata arutelu.
Tegelikult on raadioamatööre veidi tunnustatud küll, otsi üles ja loe ca 2005/2006 aastatest pärinevaid foorumite teateid.
Lisaks on huvitav, et päris suured maailmas tuntud väljaanded on saanud "maigu suhu" eesti raadioamatööride poolt tehtust. Iseasi on muidugi see, kuidas nad seda mõistavad ja kirjutavad..., aga arvan, et iga kirjutisega jõutakse tõele lähemale ja igasugune reklaam on kokkuvõttes vajalik. Minu teada viimane üllitis on:
http://www.hot.ee/aasa/LPL_1211.pdf