HAM foorum

Mul ka tunne, et sul on ikkagi mingi tarbija järgi ununenud. Esimese projektina kaardista kogu oma elektrijuhtmestik ära, küll mingi pisitarbija kuskilt unustatud kohast ikka välja tuleb. Või on konkurent või kapo lutika pistikupessa peitnud
Minu arvestil jääb peale toite välja-sisse lülitamist valgusdiood põlema ja põleb senini, kuni mingi tarvitaja taha lükatakse ja tarbimine pihta hakkab - alles siis hakkab vilkuma. Seega oli lihtne ära testida - kõik tarbijad tagant ära, esimene rubilnik (enne voolumõõtjat) välja-sisse ja diood jääbki põlema ja põles ka nädala.

ps. Selleks et reaktiivenergia saaks üleüldse mängu tulla, peab sul ikkagi mingi tarbija taga olema - kas siis mahtuvuslik või induktiivne.

Jah, "tarbijaks" ongi juhtmestiku-kaablite mahtuvus. Lisana veel mitmesugused standby reziimis (impulss)toiteplokid: moblude laadijad, digibox, ruuter (sisaldavad kõik kondesid!!)... minul nad kogu aeg võrgus. Ainult madalpinge poolelt juhe tagant ära. Sealt primaarpoolelt osa reaktiivi tulebki!
Suur huvi oleks see võrgu kogumahtuvus ära mõõta, saaks lihtsa arvutusega teada, palju seda reaktiivvõimu sealt tuleb?
Ei viitsi praegu väljas kilbis jändama hakata.
73!

Mõnedel arvestitel (ei hakka praegu meenutama ja loetlema, millistel just)
on küll selle vilkuva LED-iga niimoodi et kui tarbimine puudub, süttib ta
vähem kui minuti pärast (harilikult) ja nii jääbki, kuni jälle tarbima hakatakse.
Olen mõne sellise puhul täheldanud, et tarbimise puudumisel ise ei süttigi
(aga ühtki vilgatust ka oodates ei tule!), siis süttib alles peale peakaitsme
välja-sisse lülitamist ja jääbki põlema. Siiski süttis ka sellistel ise, aga alles
siis kui arvestist väljuvad ahelad kõik lahti võetud olid. Ju siis oli imeväike
leke juhtmestikus, millest ta "aru sai".

Kodune elektriarvesti rehkendab meile ikka ainult kasuliku tarbitud energia kokku
ja tõesti mitte reaktiivse, vaid ainult selle aktiivenergia, mis lõppkokkuvõttes
kõik meil soojuseks muutub ja lõpuks ka elektriarvetel rahaliselt väljendatakse.

Kodune elektrooniline (ilma selle pöörleva kettata) elektriarvesti üldjuhul üle 0,5% ei
valeta ja selle järgi saab edukalt tarbitavat aktiivvõimsust arvutada, valem on lihtne.
Vaja läheb stopperit (uuematel mobiiltelefonidel on see funktsioon enamasti olemas)
ja veidike arvutusoskust. Vajadusel saab korraga üheainsa tarbija järele lülitada ja
elektriarvestiga niimoodi ka ainult selle tegelikku tarbitavat võimsust mõõta-arvutada.
Üldiselt kasutatav arvutusvalem ja selgitus selle juurde on selline:


kus
P on tarbitav aktiivvõimsus vattides
N - kettapöörete või LED-i vilgatusintervallide (lugeda 0, 1, 2, 3, ...) arv
t - mõõdetav kestvus sekundites
Na - arvesti kettapöördeid või LED-i vilgatusi 1kWh kohta (arvesti sildil kirjas)

Kui valemisse 3600000 asemele panna 3600 (sekundite arv tunnis), saame tulemuse kW-des.

Iskra ME100 puhul mis mul on, seda ise süttimist pole täheldanud, kuigi sai väga erinevalt testitud.
Nii kui arvesti on kasvõi korra koormust näinud, enam tuluke ise ei sütti, tee mis tahad, võta kõik tarbijad lahti,
lülita kilbist kõik harud lahti jne. Seepärast oligi hea testida - sai nädalaks ära mindud ja kõik tarbijad lahti
ühendatud ning peatoide korraks välja-sisse. Terve see aeg oli kogu maja juhtmestik taga ja ei tarbimispiuksugi,
tuluke endiselt põles.

Kuradi huvitavaks kisub see värk!
Ühtpidi see E.Energia mehe jutt (lolliks meheks ei saa teda pidada!), et reaktiivi eest oleme maksustatud! Vähemalt uuemate arvestite kasutajad (arvesti omanik on E.Energia, härrased!!!), sest tema sõnade järgi kõik uuemad loevad ka reaktiivi. No võta siis kinni nüüd ....?????
Teistpidi siin eelpool sõnavõtud.
Juhtmestiku-kaablite mahtuvuse mõõtmisele lisaks panen pärast peaautomaati väga korraliku kettaga arvesti järjestikku ja saame näha. Lasen talle eelnevalt E.Energia taatlemise kah ära teha. Ainult kannatust!
Tõde peab selguma, saame näha! (ütles pime ja pani peaga vastu puud! )
73!

Just ME100-d olidki need, mille kohta eespool kirjutasin.
Väikesest "sportlikust hasardist" tahtsingi näha, kas LED
ise (peakaitsmest välja-sisse lülitamata) süttib siis kui
igasugune tarbimine lõpeb. Ligi kümmekond võis neid
kokku olla, millega seda proovinud olen. Süttisid küll
kõigil, võib-olla tuli ainult mõne puhul veidi kauem (üle
minuti) oodata, seda reageerimisaega ma ei mõõtnudki.

Uuemad arvestid, mida nad tinglikult "kombiarvestiteks"
kutsuvad, mõõdavad küll ka reaktiivvõimsust ja -tarbimist
eraldi, aga niisuguseid pannakse "tööstusliku kallakuga"
tarbijatele (saeveskid, kuivatid, ...), tavalistele eramutele
pole mõtet neid kalleid riistu vist esialgu panna...

TK420iNNs on aga selline, mis vaid aktiivenergiat mõõdab.
Arvestama peaks muidugi igasuguste seadmete omatarbega,
ka koormamata toiteplokid soojenevad... Samuti on omatarve
kontrollarvestil (vast paar-kolm vatti), mille EE arvesti ka ära
loeb kui see talle koormuseks panna... Kettaga kontrollarvesti
tuleks ühendada, jälgides ka õiget faasijärjestust, muidu võib
sellele tühijooks jääda (koormamata arvestil üks kettapööre
mitme minutiga).

Huvitav, kas siis ME100 eksisteerib erinevates versioonides?
Enda arvesti nüüd juba aastaid olnud ja sai ka ta käitumine sportlikust huvist
ära testitud, kuna varajasem arvesti oli vene kettaga СО-2м. Minu lisandunud
tarbimine tuleb puhtalt ME100 tundlikkusest - ta arvestab juba neid väikseid tarbijaid, mille
peale СО-2м ketas end ei liigutanudki.

Aga ikkagi ei usu, et ES6EI probleemi põhjuseks on reaktiiv. No pole korras juhtmestik sellise
mahtuvusega, et sedavõrd märgatavalt hakkab sekkuma. Siis poleks see üksikjuhtum vaid massiline
probleem ja sellisel määral ta tekitaks EE'le parajat peavalu, kuna vool liigub kuid tarbimist ei toimu.
Rääkimata sellest, et jah, see arvesti ei loe reaktiivi.

Põhjuseks peab ikka olema mingi aktiivtarbija, mis on kahe silma vahele jäänud. Tavalised asjad on
olnud vettinud või muidu vigane juhtmestik, ad-hoc veetud juhtmestik keldrisse mingi tarbija jaoks,
mis on ära ununenud ja muud sellised ajutised ratsid, mis ongi jäänud paika. Müstilisemad asjad, mis
kohe esmapilgul ei hakka silma on näiteks mõni dimmeriga lambilüliti seina sees, mille elektroonika tarbib
küll vähe, kuid siiski ületab impulssarvesti valuläve sedasi et see läheb käima.

OK.
Hetkel kõik mulle teadaolev eespool kirjas. Kui jõuan uute avastusteni, annan teada. Aasta lõpuni tööjuures väga kiired ajad, jääb ilmselt 2012.-ndasse.
Et ei ununeks ka omal: mõõta juhtmestiku mahtuvust, proovida kondet ja lisada ka ketasarvesti.
Tänud kõigile!
73!

Ma ei välistaks isegi seda võimalust, aga
ega see nüanss sisuliselt midagi ei muuda.


Sain aru et Einari arvesti asub õues liitumiskilbis.
Kui sealt tuleb majja maakaabel, võiks esialgu
proovida ainult see jätta (majas olevad otsad
lahti ühendada) ja vaadata mis arvesti teeb...
Seejärel ühekaupa (tarbijata!) gruppe lisada
ja ikka jälle arvesti käitumist vaadata. Küllap
mingi üllatus niimoodi selgub...

Olen lugenud siinseid kirjutusi ja mulle meenus üks teemaga haakuv lugu: nimelt kunagi ammusel veneajal tehti "Vanemuise" teatris test, mille käigus määrati kui palju võtab voolu väljalülitatud teatrisaali valgustus! Hi! Mul ei ole enam neid arve meeles, aga summa oli tolle aja kohta kolossaalne. Teiseks avastati, et suur elektrikadu saab alguse ka lambipesadest, nimelt tollased plastist pinipesad juhtisid voolu ja tuhandete kasutamise korral tekkis päris suur kulu. Pesade takistus oli suhteliselt suur, otsest lühist ei olnud, aga vool tekkis! Väljapääsuks oleks olnud kõikide valgustite varustamine portselanpesadega, mida minu teda hakati ka tasapisi tegema. Portselanpesad pidid samuti teatud tingimustel voolu juhtima, aga seda nende sisemuse mustumise korral ja tunduvalt vähem.
Laevaraadiojaamade antennide isolaatorid vajavad samuti piiritusega pesemist, muidu kaob side ära. Nii-et otsige naljakaid ja kummalisi põhjusi!

Tere, Aadu! Energeetikute päeval sai vanasti koos viina visatud!
Väike arvutus.
Lähteandmed:
Kuu tarbimus ca - 300 kWh/kuu
Tekkinud lisatarve ca - 60 kWh/kuu
------------------------------------
60 kWh/kuu - see teeb 2 kWh/ööpäevas, ehk 0,083 kWh/tunnis ehk sama hea kui 0,083 kW pidev lisakoormus ehk 83W "lamp". Pingel 230V tekitab selline 83W "lamp" voolu 0,36 A.
1. Mis vool see 0,36A on
2. Kui suur on konde mahtuvus, mis tekitab 50Hz puhul 230V pingel voolu 0,36A

/Lähteandmed on võetud keskmised ja natuke ümardatud/
73!

Mul on vana, st mehhaaniline el. arvesti. EE kontroll käis seda u aasta eest taatlemas ja kirus, et sellise kontrollile kulub paar tundi. Peakaitse oli väljas ja nad lugesid ketta keerde... Mina sel ajal aga pidasin DX sidet ja lohutasin neid, et mind nende toimingud ei häiri, kui need vast üle kahe ööpäeva ei kesta
Paarsada aku-Ah nö "taganttaskust" kuluksid vast igale amatöörile marjaks -mis ka ei juhtuks.

_________________
73 de ES2TL, ES1TL

Väga ligikaudselt arvutades (kui reede õhtul veel see oskus on alles) peaks konde olema 5 mikrofaradit. Ehk küllaltki märgatav mahtuvus.

Tõnis, Sind ei päästa enam miski Sa oled tõeliselt paadunud DX-ist! Teen kõik, et sinusuguseks mitte saada, aga tulemus kogu aeg vastupidine!

Aku tõin juba tuppa - kes seda tormi teab?! Vaatame, kes homme hommikul 3,67 peal veel "elus" on!?
73!

Ei kinnita, ei lükka ümber.
Ampertunde jagub mul jah enamaks, kuid kahjuks mitte aega viimasel ajal. Nende esimestega on aga kui "vihmavarjuefektiga": Kui vari kaasas, siis ei saja ja kui ei ole varju, siis kallab täiega ....

_________________
73 de ES2TL, ES1TL