HAM foorum

Raadioamatörismist ja kõigest haakuvast.
Tänane kuupäev 22 Okt 2019, 16:12

Kõik kellaajad on UTC + 1 tund [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 9 postitust ] 
Autor Sõnum
PostitusPostitatud: 16 Jaan 2012, 12:35 
Eemal

Liitunud: 12 Apr 2011, 13:28
Postitusi: 1615
Asukoht: Põlvamaa, Mammaste, KO38MC
Plaanis sel suvel üles panna GP sellest seeriast (ilmselt X200N) keset elumaja katust u. 8m + alumiiniumtorudest mast 3x6m=18m + küngas 5m +antenn ise = tipp u. 33m, mis saab äikesele olema ilmselt väga ahvatlev objekt. Ka varem on toimunud mitmed sisselöögid lähiümbruse elektriliinidesse kui ka 10...12m GP-sse, viimane tõi kaasa eelmisel suvel ka märkimisväärsed kahjud aparatuuri riknemises. (Oli vist üsna õnnelik juhus, et elumaja ei süttinud!) See on ikka jube matakas, milleks pikne võimeline on!!! Kui ühe korra läbi elad, hakkad tahestahtmata mõtlema!

Millised oleks effektiivsed abinõud sedatüüpi antennide äikesekaitseks :?: Kas kellelgi on mingeid kogemusi ?
Antennide passides jm. internetis ei trehvanud seni leidma taolist infot.
Ootaks huviga siinse rahva arvamusi/soovitusi/kogemusi.
73! de Einar
50 78 385


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 16 Jaan 2012, 15:19 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Mär 2008, 09:41
Postitusi: 106
Asukoht: KO28ti
Aparatuuri kaitsmine, kui maja ümbert ära põleb, on üsna komplitseeritud küsimus. Ehk aitab raadiojaama ümber paksuseinalise betoonpunkri ehitamine sissekäiguga maa-aluse tunneli kaudu.

Tõsisemalt, oma pikaajalise elektrivõrgu kogemuse najal võin kinnitada, et äikesel on tõepoolest oma meeliskohti, kus ta armastab üsna tihti käia. Tasub uurida oma lähiümbruse põliselanikelt, mis varemalt juhtunud ja sellest järeldused teha. Lähilöögi eest kaitseb ainult see, kui aparaatidel mingeid juhtmeid küljes ei ole, sh. mikrofonid, juhtimisahelad jne. antennidest rääkimata.

Ohtlikus kohas oma majale peale piksevarda küll katusele midagi ei paneks.

Aga pauk võib tulla ka selgest taevast, kui meenutada kunagist Võrumaa suvist kokkutulekut.


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 16 Jaan 2012, 17:07 
Eemal

Liitunud: 12 Apr 2011, 13:28
Postitusi: 1615
Asukoht: Põlvamaa, Mammaste, KO38MC
Just nimelt. Nii see on ka minu arvates. Nalja selle värgiga tõepoolest pole!!
Ei tahaks aga mõteldagi variandile, et sellisest, 33m kõrgusel 2m/70cm GP-iludusest loobumisega peaksin leppima! Masti Al.torudki valmis varutud.
Ehk ilmub postitus nõuandega, mille peale ise pole siiani tulnud? Lootus sureb viimasena! :)

Küsimus on just selles, et kuidas seda torumasti otsas antenni ennast aurustumise eest kaitsta võimsa pikseenergia sinna vallandumisel :?: See ridvake http://www.radiowave.ro/lang-en/vertica ... x200n.html jääb ju hästimaandatud mastitoru ja piksenoole vahele järjestikühendusse! Läbiv vool võib ulatuda 6...20 kA-ni!
Maja maandus on mul väga hea ja ühe otsetabamuse juba suhteliselt edukalt vastu pidanud. Eelmise suve kahjud põhjustas aga elektrivõrgust sisenenud äikselöök, mis suundus võimalikult otseteed Elioni internetikaablisse! Viimase variandi vastu on mul mõningad abinõud siiski tarvitusele võetud (ei hakkaks siin kirjeldama).
73!


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 07 Veebr 2012, 21:55 
Eemal

Liitunud: 05 Veebr 2012, 19:47
Postitusi: 27
Mis sa sellest vertikaalist nii kõrgele ajadki?
Kaugside reeglina ikka horisontaalis. Pealegi sellise pika masti otsas iga lisameeter annab tuuletakistusele voli.
Endal umbes sama plaan panna 3x6m 8.5m majale.
Tuleks mastitoru küljest painduva vaskjuhtmega (nagu keevitusel kasutatakse) viia katusele, katust mööda alla maandusse. Kusjuures tuleks jälgida, et katuseplekk poleks maandatud. Kui kinnitustrossi kaudu korra vool tugilaagrist läbi käib, siis on see tuksis. Iseasi muidugi, kas täistabamuse korral üldse saab midagi terveks jääda?
Vertikaali võib ka poolde masti panna.

_________________
ES2AFF


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 07 Veebr 2012, 22:40 
Eemal

Liitunud: 12 Apr 2011, 13:28
Postitusi: 1615
Asukoht: Põlvamaa, Mammaste, KO38MC
Ühe (vähemalt ULL) antenni peaks ikka võimalikult kõrgemale panema, see just suurima sideraadiuse annabki. Sain suvel kogemused, et nii on. Ka Munamäe tornist sain sama kogemuse.
Metallmasti küljega (paralleelsel) GP-l tekib suunaeffekt. Samuti sellel suvel kogesin - 4m kaugusele 2m GP-st jäi mul 10...12m masti toru ja suunamõju oli enam kui märgatav! Algul ei saanudki pihta, milles asi!?

Tuleks vist pikse ajaks (mingi mootormehhanismiga) metallist lisavarras antenniga paralleelselt üles tõsta nii, et tema ots X300 antenni tipust 2...3m kõrgemale ulatub. Sellise mõtteni olen jõudnud. Ja teha pole seda kuigi keeruline.
Mõistagi, saab kogu masti maandus väga korralik olema.

Plekkatus peab kindlasti korralikult! maandatud olema (vt. ehituseeskiri!). Kui keegi seisab äikeselöögi ajal räästa all või asub katusekorrusel elektri seinapesa ja plekkatuse vahelisel alal nii, et lähim sädevahe toimub läbi (kõrgepinge jaoks "0" takistusega!) inimese, pole tagajärjed vist eriti roosilised! Selliseid (surma)juhuseid on äikse ajal olnud. Ohutustehnika kursustel näidati neid fotosid meile. Piksekaitse maandustakistus (max. 4 oomi) on ülimalt oluline ohutuse mõttes!
73!


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 07 Veebr 2012, 23:26 
Eemal

Liitunud: 29 Nov 2005, 19:58
Postitusi: 551
Asukoht: TÕRVA - KO27WX
Einar, kui tahad head GP antenni, soovitan proovida koakskaablist kollineaarset GP-d. Tegemisõpetus ES_QTC 2003 nr2. Alla lae siit ESQTC/
Olen teinud 2 sellist antenni jahimeestele (vana sagedus oli neil 155.475). Side autodega 50-75 km. Autodel olid 5/8 lamda vardad. Kõigil 5W kabulad.
Ma ei mäleta, mitu poollaine kaablitükki mul oli. Kogu antenn oli elektimeeste 30 mm PVC torus ja kusagil ligi 10 m pikk. Igaljuhul hea võimendusega oli ja ringkiirgus.


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 08 Veebr 2012, 17:43 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Mär 2008, 09:41
Postitusi: 106
Asukoht: KO28ti
Kui äikesest rääkida, pole üldiselt vahet, kas antenn on toru või coax. Siiski, klassikalist piksevarrast on võimalik kasutada antennina, kui vastav sobitus teha. Nagu Ground Plane antennide puhul, (mitte segamini ajada nt. 1/4 vertikalidega). Paremat ja vähima ohtlikkusega esialgu pakkuda ei oska.

Maandusest. See on äikesekaitse seisukohalt teistmoodi kui elektrivõrgu ohutusmaandus. Viimase võib kujundada pika kiir(t)ena näiteks, et oomid normi saaks.
Piksevarda maandus peab olema võimalikult väikese induktiivsusega, võimalikult lühike ja ilma järskude käändudeta. Maandustakistus tavaolukorras iseenesest pole määrav, sest äikeselöögi ajal toimib nagunii maa sees pinnase läbilöök ja selle ajal tinglik elektroodi möötmete suurenemine koos maandustakistuse vähenemisega. Vajalik on maanduse võimalikult suur kokkupuutepind maa sees. Väga heaks peetakse piksevarda allaviigu otsas 2-3 m sügavale löödud 50X50 mm vinkelrauda. Loota võiks siis oome 10 ja 30 vahel, olenevalt pinnasest.
Muide, äikeselöögi voolud on palju suuremad, kui siin kuskil enne mainiti. Sagedasemad "paugud" on 20 - 50 kA, võimalik ka kuni 100 kA ! Kel huvi, võib arvutada pinge sirge juhtme meetri kohta, võttes impulsi frondiks näiteks 10 ms
Aga parim kaitse on vist küünal kirikusse viia, kui klassikuid uskuda.


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 08 Veebr 2012, 17:51 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Jaan 2009, 22:34
Postitusi: 483
Asukoht: Viimsi.
insener kirjutas:
Kui kinnitustrossi kaudu korra vool tugilaagrist läbi käib, siis on see tuksis. Iseasi muidugi, kas täistabamuse korral üldse saab midagi terveks jääda?


...aga miks kasutatd teraslaagrit, mis ilmselt üledimensioneeritud(seega valel ajal vales kohas!) ja juhib elektrit ja toob maa antennile tugevasti lähemale isoleerimata tõmbitsate kaudu, mis vahest paha-paha :roll:

_________________
ES2JT


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 14 Juun 2012, 08:57 
Eemal

Liitunud: 12 Apr 2011, 13:28
Postitusi: 1615
Asukoht: Põlvamaa, Mammaste, KO38MC
siil kirjutas:
Kui äikesest rääkida, pole üldiselt vahet, kas antenn on toru või coax. Siiski, klassikalist piksevarrast on võimalik kasutada antennina, kui vastav sobitus teha. Nagu Ground Plane antennide puhul, (mitte segamini ajada nt. 1/4 vertikalidega). Paremat ja vähima ohtlikkusega esialgu pakkuda ei oska.

Maandusest. See on äikesekaitse seisukohalt teistmoodi kui elektrivõrgu ohutusmaandus. Viimase võib kujundada pika kiir(t)ena näiteks, et oomid normi saaks.
Piksevarda maandus peab olema võimalikult väikese induktiivsusega, võimalikult lühike ja ilma järskude käändudeta. Maandustakistus tavaolukorras iseenesest pole määrav, sest äikeselöögi ajal toimib nagunii maa sees pinnase läbilöök ja selle ajal tinglik elektroodi möötmete suurenemine koos maandustakistuse vähenemisega. Vajalik on maanduse võimalikult suur kokkupuutepind maa sees. Väga heaks peetakse piksevarda allaviigu otsas 2-3 m sügavale löödud 50X50 mm vinkelrauda. Loota võiks siis oome 10 ja 30 vahel, olenevalt pinnasest.
Muide, äikeselöögi voolud on palju suuremad, kui siin kuskil enne mainiti. Sagedasemad "paugud" on 20 - 50 kA, võimalik ka kuni 100 kA ! Kel huvi, võib arvutada pinge sirge juhtme meetri kohta, võttes impulsi frondiks näiteks 10 ms
Aga parim kaitse on vist küünal kirikusse viia, kui klassikuid uskuda.


Minu krundil on äike miskipärast eriti aktiivne ja kahel korral olen tema võimekust ka tunda saanud. Seepärast teema ka erilises huviorbiidis.
Väike arvutuslik lahtimõtestus Siili jutule lisaks: kui välguvool on nt. 50 kA ja maanduse takistus tüüpiliselt ca 30 oomi, siis valitseb maandusel ja sellega ühendatud voolu juhtivatel esemetel selle 10-ne ms jooksul pinge U=IxR ehk 50 000 x 30= 1 500 000 V :!: Kui võtta tavatingimustes õhus läbilöögi pingeks u. 1000V/mm-le, siis siis võivad eelpool pingega maanduskontuuridelt areneda välgu lisalahendused u. 1,5 m kaugusele, eriti meeldivad talle siis nö paremad maandused (väiksema maandustakistusega). Minu praktika näitas, et selleks osutus Elion-i telefoniliin ja elektrivõrgu juhtmed. Pärnu lähistel elava sugulase majas eelistas sissetunginud välk aga koridori kilbi ja köögi veekraani vahelist ülelöögi vahemaad ja elumaja süttis tekkinud sädelahendusest.
Tasub mõtelda kõige selle värgi üle oma maandussüsteemide projekteerimisel!
73!


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 9 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 1 tund [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
cron
POWERED_BY
et 3.0.10