HAM foorum

Raadioamatörismist ja kõigest haakuvast.
Tänane kuupäev 16 Dets 2018, 21:20

Kõik kellaajad on UTC + 1 tund [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 40 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3
Autor Sõnum
PostitusPostitatud: 05 Dets 2018, 22:21 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Veebr 2006, 15:05
Postitusi: 992
Asukoht: Tabasalu KO29GK
Tsiteeri:
„Kõnnime mööda suurt Narva uulitsat, mis vanasti on kannud Peterburi uulitsa nime. Narva uulitsalt saatejaama poole pöörduv tee on pisike porine rada Raadi mõisa välja ääres. Eemalt üle lageda paistab mõisa põlluküün, tavaline Eesti mõisaküün, puust hoone, valgete kivisammaste vahel, ja veel kaugemalt rehi pika korstnaga.
Üsna lähedal aga on väike lame putka. Madal majake, valgete seintega, kaks akent igal nurgal koos. Ja see lai madal ja lame putkake on saatejaamahoone."

Kus selle jutu järgi asub raadiojaama hoone? Võetud samast 1931. aasta artiklist.

_________________
73! ES2RDX, alias Ambur
Koduleht: http://www.ambur.ee


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 05 Dets 2018, 22:46 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Sept 2018, 10:20
Postitusi: 14
"Narva uulitsalt saatejaama poole pöörduv tee on pisike porine rada Raadi mõisa välja ääres" - surnuaia kõrvalt ei läinud siis veel suurt teed (Kruusamäe tänavat veel polnud).

"Üsna lähedal aga on väike lame putka." - määratlemata kaugus, "üsna". Tõenäoliselt kõnniti mööda seda porist rada kuni Nurme tänavani (oli aega märgata kaugemaid ehitisi üle lageda).

Jätsid tsitaadist vahele need laused, mis räägivad lendurite hauast ja propelleritega mälestusmärgist, mis pidi asuma sõjaväe surnuaial.

Lisan veel: kui jaam oleks asunud Narva maantee ääres, kohe kruusa/liivaaugu serval, siis oleks selleni olnud minna ainult mõni samm. Kirjeldada seda teed kui "porist rada Raadi mõisa välja ääres" koos kaugelt paistvate küüni ja rehega, oleks see tõeliselt ilukirjanduslik liialdus.


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 06 Dets 2018, 10:15 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Veebr 2006, 15:05
Postitusi: 992
Asukoht: Tabasalu KO29GK
ES2ICE kirjutas:
Jätsid tsitaadist vahele need laused, mis räägivad lendurite hauast ja propelleritega mälestusmärgist, mis pidi asuma sõjaväe surnuaial.

Jätsin need laused meelega välja, sest sõjaväe surnuaed jääb pikalt ka Nurme tänava äärde, aga jutu järgi jäi saatejaama hoone
surnuaia ja Raadi mõisa välja vahelise porise raja ehk hilisema Kruusamäe tee äärde, mitte Nurme tänava keskele (Nurme 9).
Aga see selleks. Lähen varsti jälle Tartusse, siis otsin antennimasti säilinud betoonaluse üles, et teada saada jaama täpne asukoht.

_________________
73! ES2RDX, alias Ambur
Koduleht: http://www.ambur.ee


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 06 Dets 2018, 10:55 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Sept 2018, 10:20
Postitusi: 14
Leidsin elanike nimekirjade dokumendid Nurme tänava kohta. 1936. a. nimekirjas on ka maja numbriks (politsei nr.) märgitud 9.

Elanikkude nimekiri 1936. a. kohta.

Nurme tänava kohta on seal samasuguseid nimekirju ka erinevate aastate kohta, sealt hea vaadata, kes mis aastal seal majas asusid: Tartu elanike nimekirjad

1931. a. Põllu tänava dokumendis on muide ringhäälingu ametnikuna märgitud Oskar Kuusma. Voldemar Soome on märgitud kui palgata praktikant...

Oskar Kuusma suri 1991 a. Rootsis. Pildi järgi ütleks, et ta võiks olla see keskmine mees seal sinu pildil.
Ja kui juba pakkumiseks läks, siis vasakpoolsem võiks ehk olla Friedrich Marka?

1939 a. on tänaval elanikke juba rohkem, kuid maja aadressiks on ikka veel Nurme tn. 9. Ilmselt polnud siis maja numbrid kõik järjekorras.


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 08 Dets 2018, 00:24 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Veebr 2006, 15:05
Postitusi: 992
Asukoht: Tabasalu KO29GK
Olen ennegi tõdenud, et inimeste hilisemaid memuaare alati usaldada ei saa.
Seepärast sukeldusin arhiivi materjalidesse, et leida täpsemaid andmeid ka Tartu saatejaama töötajate kohta.

Siin leitud materjal Tartu saatejaama töötajatest:

„Tartu esimese saatja ehitas jaama esimene juht Voldemar Luha, keda abistas nõuga hilisem Riigi Ringhäälingu direktor Fred Olbrei.
Voldemar Luha töötas enne seda, alates 1926. aastast, koos Evald Neuhoffiga Tallinna saatejaamas.

1930. aastal asus juhatajana tööle insener Evald Mägi. Tehnikuna kontrollis saateid Oskar Kuusmaa.
Kui Evald Mägi asus 15. jaanuaril 1933 tööle Tallinna tehnilises talituses, siis läks juhtimine Friedrich Marka ja Evald Neuhoffi kätte.
1936. aasta aprillis läks seni Ringhäälingus Tartu saatejaama juhatajana töötanud Friedrich Marka ARE tehase tehniliseks juhiks.
Vahepeal töötas keegi veel samas ka diktorina, aga nime pole mainitud

Eesti Wabariigi neljal viimasel aastal töötas Tartu raadiosaatjas kolm inimest: juhataja Evald Neuhoff (palk 200 krooni kuus)
ja kaks valvetehnikut, T. Reisik ja Voldemar Soome (a 110 krooni kuus).“


Kuna minu kodulehele pandud fotol seisab arhiivi andmetel paremal Voldemar Soome, kes läks jaama ametlikult tööle alles 1936. aastal,
on ülejäänud kaks ilmselt, vasakult: Evald Neuhoff ja T. Reisik (eesnime polnud)

_________________
73! ES2RDX, alias Ambur
Koduleht: http://www.ambur.ee


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 08 Dets 2018, 01:10 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Sept 2018, 10:20
Postitusi: 14
See, et paremal on V. Soome on kirjas arhiivifoto kirjelduses: (Riigi Ringhäälingu Tartu saatja. Paremal Voldemar Soome. 1930).

Milline Soome välja nägi, ei oska ma öelda. Kuna 1931. a. elanike nimekirjas on ta siiski juba olemas, kui praktikant, siis võiks ta vabalt ka olla seal pildil. Jaama juhatajana ma teda küll kuskil näinud pole.

Huvitav on hoopis see sama kurikuulus 1931. a. artikkel: "Helistame. Blond noormees palja pääga ilmub uksele ja palub meid sisse. Selgub, et see on härra Kuus, jaama järelevaataja. "

Kes on see härra Kuus?
Tõenäoliselt on see "härra Kuus" siiski Oskar Kuusma.

Ja selle pildi kohta veel üks asi, mis mõtlema paneb - Tartu saatejaam oli üsna madal ja hämar seest. Pildil aga paistab üsna kõrge lagi. Kas on pilt tehtud äkki Tallinnas ENNE saatejaama Tartusse viimist? Marka töötas sel ajal Tallinnas.

Lisaks: T. Reisik on "halloomees" Toomas Reisik:
Tsiteeri:
23 juuli 1938
Noorte pealikuks suwikodus on energiline Toomas Reisik, vana skauttegelane ja endine Tartu halloomees.
Tsiteeri:
V. Lään:
"Ringhäälingu üleminekuga riigi kätte algab ka Tartu saatjale uus ajastu. Saatja saab endale Rüütli tänavale senisest palju korralikumad stuudio ruumid, kust kantakse üle Tartus esinevate lektorite kõned. Möödunud aasta septembrikuus suurendati ka saatja isiklikku koosseisu erilise halloo-mehega." Selleks oli õigusteaduskonna üliõpilane T. Reisik, kelle sidemed raadioga algasid juba 1929.a. Ta viidi Tallinnasse üle 1935.a., kuid 1937 aastaks oli ta jälle tagasi.

Korporatsioon Fraternitas Estica: Toomas Reisik
Muud nimed: Johannes August Resik, Reesik
Sünd. 07.10.1910 Keila
Surn. 27.12.1957 Tallinn, Eesti
Haridustee: Lõpetas Tallinna Kaarli Koguduse EÜGi 1930. aastal.
õigusteadus, Tartu Ülikool
Pilt


Viimati muutis ES2ICE, 08 Dets 2018, 11:28, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 08 Dets 2018, 08:56 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Veebr 2006, 15:05
Postitusi: 992
Asukoht: Tabasalu KO29GK
ES2ICE kirjutas:
See, et paremal on V. Soome on kirjas arhiivifoto kirjelduses: (Riigi Ringhäälingu Tartu saatja. Paremal Voldemar Soome. 1930).

Seesama foto on arhiivis ka teises kaustas, kus selle aastaks on dateeritud 1938. Erinevaid aastaarve on ka mitmetel teistel arhiivis olevatel fotodel.
Tõdesin seda, kui käisin kohapeal fotsid otsimas. Kuna arhiivi fotod pärinevad eri omanikelt, on ka aastad juurde lisatud ilmselt kuidas keegi mäletas.
Mul polegi eesmärgiks olnud töötajate nimed, vaid ringhäälingujaamade asupaigad, ehitamise ajad ja tehnilised andmed.
Tõõtajate nimekirjad jäägu teistele huvilistele leidmiseks.

_________________
73! ES2RDX, alias Ambur
Koduleht: http://www.ambur.ee


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 10 Dets 2018, 20:36 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Sept 2018, 10:20
Postitusi: 14
Tartu saatejaama ei purustatud täielikult 1941. aastal ja jätkas tööd 1942. aastal kuni 1944. aastani, seda siis küll sakslaste "Landessender Reval" nime all.

HANS KRIEGLER - “Sendergruppe Ostland” (Welt-Rundfunk, Heft 1, 1942)
Tsiteeri:
Google'i tõlge saksa keelest:
Thanks to the courageous efforts of the population, the radiation systems and radio stations were saved from being destroyed by the Bolsheviks. Only in Reval and Turgel (Tueri) were the high-frequency installations completely destroyed by the Bolsheviks. Today, however, all stations are already working again, although some of them are only makeshift. With the foremost apex of the attacking troops, radio announcers and radio technicians of the propaganda companies secured the radio systems from devastation. They held the position until the arrival of the station support squads. These were the Propaganda Department Ostland subordinate to the Wehrmacht Commander Ostland.

Kauen, Riga, Modohn on 1 September 1941,
Goldingen, Libau on 22 October 1941,
Vilnius on 1 November 1941,
Minsk on 9 November 1941,
Baranovichi on 11 November 1941,
Reval, Dorpat on 14 January 1942.


Manused:
Faili kommentaar: Saatejaam 1944. a. aerofotol
tartu-saatejaam-1944.png
tartu-saatejaam-1944.png [ 70.41 KB | Vaadatud 158 korda ]
Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 11 Dets 2018, 20:37 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Veebr 2006, 15:05
Postitusi: 992
Asukoht: Tabasalu KO29GK
ES2ICE kirjutas:
Tartu saatejaama ei purustatud täielikult 1941. aastal ja jätkas tööd 1942. aastal kuni 1944. aastani, seda siis küll sakslaste "Landessender Reval" nime all.

See oli teada, aga ei pidanud enne seda vajalikuks märkida, sest jaama originaalaparatuur purustati siiski 1941. aasta suvel.
Sakslased kasutasid Tartu saatejaamas 1942-1944 oma saateaparatuuri, nagu ka Tallinnas ja Türil.

_________________
73! ES2RDX, alias Ambur
Koduleht: http://www.ambur.ee


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 11 Dets 2018, 21:08 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Sept 2018, 10:20
Postitusi: 14
See on lihtsalt üks tekstiline viide selle kohta, et mastid ja hoone "peaks" olema paigas kuni 1944, nagu seal aerofotol näha.

Paar artiklit veel, kus on näha mastide ülespanekut. Foto kvaliteeti päris välja ei anna, aga pildid sellegi poolest:

Postimees, nr. 227, 22 august 1928

Raadioleht, 26 august 1928


Manused:
tartu-saatejaam_raadioleht-postimees-1928.png
tartu-saatejaam_raadioleht-postimees-1928.png [ 193.71 KB | Vaadatud 102 korda ]
Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 40 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3

Kõik kellaajad on UTC + 1 tund [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
cron
POWERED_BY
et 3.0.10