HAM foorum

Raadioamatörismist ja kõigest haakuvast.
Tänane kuupäev 15 Dets 2017, 16:07

Kõik kellaajad on UTC + 1 tund [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 17 postitust ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine
Autor Sõnum
PostitusPostitatud: 12 Sept 2010, 14:55 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Nov 2005, 15:30
Postitusi: 598
Asukoht: Tallinn, KO29KK
Balti keti sidega kindlustamise lubas teostada tollane miilits, kuid Siseministeerium suhtus kogu üritusse väga negatiivselt, ning puudus teadmine, kuidas miilitsad käituvad KGB korralduste saamisel! Igaks juhuks oli vaja tagada ka alternatiivne sidesüsteem, mis allus ainult rahvarinde juhtidele ja loomulikult olid sellised inimesed olemas raadioamatööride näol. Kõik Balti ketile siirdunud raadiojaamad omasid ENSV Sideministeeriumi REI poolt antud ajutist välitingimustes amatöörraadiojaama ekspluateerimise luba. Järgnev loetelu baseerub ketis olnud järjestusele ja asukohad on äärmiselt tinglikud:
Tallinn ES1HW Mati Lindepuu (SK), ES2QN Mati Saviste, Alu ES3BM Mart Osmin, Rapla ES3KI Meelis Allika, Türi ES8RD Heldur Aade, ES8IJ Harri Tõnisma, Arkma ES8RY Ants Oitsalu, ES8AAI Enn Eriste, Olustvere ES8EF Mihkel Naissoo, ES8PI Ahto Kallastu (SK), Mudiste ES8AY Ako Põhako, Viljandi ES5RLV Vello Luhaste, Loodi ES6PZ Aadu Jõgiaas, ES6REH Andres Reedo, ES6QB Tõnu Taimsaar, ES6RDK Madis Eiche, ES6PA Andres Puusepp, Lilli ES5QA Valera Kaljagin ja ES5PC Viljo Allik
Abilisteks olid: ES6YK Kalli Jõgiaas, ES6YY Ave Lausing, ES8AAD Taivo Vaik, ES8AAT Tõnu Naissoo, ES8HY Priit Põhako ja Raivo Kangron.


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 05 Dets 2010, 19:03 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Nov 2005, 19:52
Postitusi: 599
Asukoht: Rapla KO28JX
Minule meenuvad seoses Balti ketiga ka mõned seigad (kuskil tolmukorra all on ka tollal tehtud kirjalikud ülestähendused). Tallinna hamide hulgas tehti meie endi seas olevate isikute poolt selgitustööd, et amatöörid mitte ei sekkuks poliitikasse, ega osaleks ketis. Tollases Elektrisideinspektsioonis leidis amatööride ketti kaasamine toetust - mis minule tundus hämmastavana - oli seal ju mitmeid teada-tuntud impeeriumimeelseid stagnante ametis. Samas võis see olla ka viimase ametkonna sõjakavalus, et ketis osalevad kutsungid ja asukohad täpselt dokumenteeritud saaksid - oli ju ilmne, et vastasel korral oleksid hamid läinud tegutsema partisanidena. Hamide ehk nö. omade seas aga levitati teadmist, et olude muutudes võivad ketis osalenud hamid oma kutsungitega hüvasti jätta. Ilmselt viimasest hirmutamisest tingituna ei olnudki pealinnast ja Harjumaalt peale Matide (1HW ja 2QN) rohkem hamisid osalemas. Samas oli keti trassil katmisel amatöörsidega probleemiks, et tollal olid vaid vähesed hamid 2m FM portatiivsete/mobiilsete jaamade omanikud. Oli ju veel aeg kus kõik aparaadid tuli ise ehitada. Tallinnas oli aga ringiehitatud "marsslaste" ja muude autonoomsel toitel töövõimeliste vasade kõige suurem kontsentratsioon. Seetõttu olime tõsiselt hädas Tallinn-Rapla-Türi trassi katmisega, sest pealinna omad "põnnasid". Minu elukoht asus Raplas Viljandi mnt ääres ja seda mööda kulges ka kett. Sidepidamiseks olid mul kasutada kaks jaama: omakonstrueeritud akudel 2m FM 9V 0,4W + KT920V PA 12V 20w ja 12V 10W, samuti detailhaaval iseehitatud, 2m FM/SSB transiiver + 220V 70W PA GU19 + maja katusel 6m poomiga 12 elemendiline ristyagi. Viimase jaamaga sain otseühenduse Tallinnas asuva Matiga/ES1HW ja Kehtnas trassil asuva Mardiga/ES3BM. Raplast edastasin signaali otse Türile. Seal oli keegi pärnakatest. Nii Tallinna, kui ka Türile, oli kuuldavus pika yagiga 59++. Peatselt edastas ES1HW sõna "Vabadus", mis jõudis 145,500 MHz-l Raplasse kohale ja läks siit edasi Türile. Aegajalt käisin tänaval rahva hulgas kätest kinni hoidmas, aga sealt ei ulatunud ma oma lühikese antenniga kellegini. Kuid tuppa minna oli vaid 30 sek. Sidet sain 70W jaama ja pika yagiga stabiilselt üleval hoida ja muljeid vahetatud, kuni järsku ilmus 145,500 sagedusele ülitugev kandev. Peilisin välja häiriva signaali lähtumise suuna. Sellele kiirele jäi minust ca 400m kaugusel asetsev Rapla Rajooni TSN Täitevkomitee hoone ning viimasest omakorda samapalju eemal paiknev tsiviilkaitse staabi maaalune punker. Minu hinnangul häiriti keti sidet just viimasest ja mul on alust arvata, et side häirimist teostasid, või olid siis kaasatud, meie endi hulgas olevad hamid. Viimasel teemal sai hiljem pikemalt arutletud Akoga/ES8AY ja huvitaval kombel meie versioonid kattusid. Kui ajalugu oleks teisipidi pööranud, siis oleks ilmselt mõned hamid saanud medalid rinda patriootilise tegevuse eest nõukogudevaenulike elementide lämmatamisel. Augustiputshini oli siis veel jäänud 2 aastat ja ilmselt jõudis nii mõnigi teha selleks ajaks õige valiku, et ikka võtjate poolele jääda ja siiski medal rinda saada ... nagu ka Rapla ühe esikommunisti valikud: Komparteist Keskerakonda, Keskerakonnast Reformierakonda, ... ilmselt jätkub.

_________________
73! de es3ki


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 05 Dets 2010, 22:46 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Nov 2005, 15:30
Postitusi: 598
Asukoht: Tallinn, KO29KK
Meelis! Olen Sulle väga tänulik, et Sa ise selle fakti avalikustasid. Ma kartsin asjaolude selgitamisel ebatäpne olla ja vaikisin Sinu tookordsest segamisest, ning selles olen ma praegu samuti täiesti kindel, et meie enda hamide seas oli väga palju vaenlasi.

73! Aadu


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 03 Veebr 2011, 16:14 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Nov 2005, 19:52
Postitusi: 599
Asukoht: Rapla KO28JX
Sügisel 1989 hakkas Eesti NSV KGB valmistuma eriolukorraks. Eriväljaõppe saanud piirivalvuritest moodustati hästirelvastatud rood, kes pidi tagama Tallinna vanalinnas Pagari tänaval asunud KGB kohaliku peamaja sisevalve. Kaitseroodu käsutuses oli ka viis soomustransportööri, mida ei kavatsetud kasutada tänavalahingutes (liiga hea märklaud «Molotovi kokteilile»), kuid mis pidanuksid rahvarahutuste korral blokeerima näiteks Pika tänava Paksu Margareeta juures ja Suurtüki tänava linnamüüri juures. Väga kriitilises olukorras saanuks KGB isikkoosseis lahkuda Pagari tänavalt mööda maa-alust käiku, mis viib Laia tänava alt Balti jaama suunas.

Novembris 1989 saabus N. Liidu KGB-st korraldus saata Venemaale Balti liiduvabariikide, Moldova ja Taga-Kaukaasia KGB-de arhiivides olnud agentide toimikud.

Iga agendi (nagu ka residendi) kohta peeti kahte toimikut - isiklikku ja töötoimikut. Isiklikus toimikus oli agendi väga põhjalik ankeet koos fotoga, psühholoogiline portree, kõikvõimalikud materjalid agendi ja tema sugulaste lojaalsuskontrollist ning tavaliselt ka eraldi ümbrikus agendi omakäeline avaldus, et ta soovib KGB-ga koostööd teha ja millise pseudonüümi selleks valib. Töötoimikus hoiti agentide endi kirjutatud agentuurteateid, õiendeid agendiga toimunud vestlustest ja/või agendiga toimunud kohtumiste lindistuste üleskirjutusi.

Kui töötoimikud ei kujutanud endast ajaloolist või koolituslikku väärtust, siis need hävitati kohapeal. Nii läks katlamajja enamik töötoimikuid.

Agentide isiklikud toimikud viidi Pagari tänava keldrist Ädala tänavale KGB uude hoonesse.

Ühel ööl saabus Venemaalt treileril merekonteiner. KGB nooremad ohvitserid võtsid elavasse ketti ning andsid toimikukarpe käest kätte. Ikka neli karpi korraga, kuni konteiner sai täis. Nii viidigi umbes 13 500 kunagi KGB poolt agentideks värvatud inimese toimikud Eestist ära viidi. Siiani hoitakse neid Uljanovskis, kus praegu asub Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) keskarhiiv.

Umbes samal ajal lapati Uljanovskis läbi GPU ja NKVD aegsed Eestit puudutavad agentuurmaterjalid. Enamik neist hävitati kui tarbetu makulatuur. Eesti KGB saatis ühe ohvitseri seda puhastustööd jälgima. Viimane suutis ajaloo jaoks säilitada 11 agenditoimikut - esimese Eesti Vabariigi prominentide kohta, kes olid värvatud salajasele koostööle.

1990. aasta 22. jaanuaril saabus Eestisse N. Liidu KGB välisluure peavalitsuse ülem Leonid Shebarshin. Tal oli KGB shefi Vladimir Krjutshkovi korraldus vaadata värske pilguga, mis toimub Baltikumis ja kuidas siin sündmused edasi areneda võivad.

Jaanuaris 1990 viibis Shebarshin Vilniuses, Kaunases, Riias ja Tallinnas. Igal pool kolm päeva. Temaga oli kaasas viis-seitse inimest, kõik peamiselt 1. peavalitsusest (KGB 1. peavalitsus tegeles välisluurega). Eesmärgiks oli saada üldine ülevaade, hinnang, mis Baltikumis toimub ja mis võib edasi toimuda. Kohtuti julgeolekutöötajatega, parteitegelastega, kellegagi opositsioonist. Üldse rääkisid grupi liikmed ligi 400 inimesega.

Leonid Shebarshin esines ENSV KGB ohvitseride ees. Lubas, et kedagi ei jäeta hätta, kui vaja, leitakse kõigile soovijatele uued töö- ja elukohad Venemaal. Ta käskis ohvitseridel koondada ridu ja lõpuni vastu pidada. Andis sõna, et neid ei visata saatuse hoolde ja teatas palgatõusust.

KGB välisluureülem kandis oma järeldused ette nii Krjutshkovile kui ka N. Liidu liidrile Mihhail Gorbatshovile.

KGB pilt oli täpsem, hoiatavam ja pessimistlikum, kui Baltikumi olukorda kujutati ette Moskvas. KGB prognoosis, et Eestis, Lätis ja Leedus võivad võimule tulla natsionalistid, russofoobid, kes vihkavad kõike nõukogulikku ja kui Moskva ei leia mingit nutikat ja väärikat lahendust, siis riik laguneb.

Shebarshin muutis murelikuks oma otsese ülemuse Vladimir Krjutshkovi. Shebarshin lahkus Tallinnast 24. jaanuaril 1990 ja nädal hiljem saabus Moskvast KGB peamajast korraldus evakueerida Eestist nn. operatiivtoimikute arhiiv. Seal hoiti aastakümnete jooksul koostatud operatiivkontrolli, -läbitöötluse, -jälgimise ja -jälituse toimikuid. Kõik need laaditi 31. jaanuaril Tallinnas Ädala tänaval merekonteinerisse, mis tugeva julgestuse saatel viidi Uljanovskisse. Ära viidi ka kõigi KGB nn. avalike töötajate kaadritoimikud, mis praegu asuvad Omskis.

Umbes samal ajal (mõningail andmeil isegi varem) korjati ENSV KGB rajooniosakondadest Tallinnasse kokku kõik tegutsevate agentide isiklikud toimikud. Agentide töötoimikud aeti ahju, nende isiklikud toimikud aga laoti kartulikottidesse, pitseeriti ja saadeti relvastatud valve all Pagari tänava keldrisse.

17. märtsil 1990 lahkus Tallinnast senine ENSV KGB esimees Karl Kortelainen ja tema asemel määrati ametisse Rein Sillar. Sama aasta suvel saatis ta ühe oma asetäitjatest Peipsi järve taha Pihkva oblastisse üle vaatama pioneerilaagreid, kuhu ENSV KGB isikkoosseis pidi koos perekondadega kiirevakuatsiooni korral kolima. Inimesed pidi Eestist ära viidama 106. piirivalvesalga autodega, ohvitsere ootasid uued teenistuspaigad Kalininis, Pihkvas ja Novgorodis.

Rein Sillar ei pidanud siiski tõenäoliseks, et Moskvas, KGB peakorteris prognoositi juba siis N. Liidu lagunemist. Pigem kardeti kontrolli alt väljunud rahvamassi, kes võiks tungida KGB hoonetesse, nagu see juhtus Taga-Kaukaasias.

Aastatel 1990 ja 1991 loobus KGB totaalsest infokogumisest ja keskendus opositsiooni tegevuse jälgimisele. Üldjuhul agentidelt enam kirjalikke teateid ei võetud, suure osaga agentuurist lõpetati aga üldse suhtlemine ja värvatud inimesed «kanti maha».

Sidemesse jäid eriti väärtuslikud agendid, kellele oli sel ajal võimalus suhteliselt korralikult maksta ja neil tekkis tõsine materiaalne huvitatus koostööks. Tegelikku tööd - nagu see toimus veel aasta-kaks tagasi - siis rajoonides enam ei tehtud, peaasi oli omada ülevaadet olukorrast, milleks loeti igal hommikul ajalehti; ja prognoosida võimalikku arengut, milleks kasutati soovitavalt opositsiooni hulgast värvatud hästiinformeeritud agente. Väidetavalt teadis KGB väga hästi, mis toimub ERSP-s, kodanike komiteedes, Rahvarindes, Interliikumises, Kaitseliidus.

Paljude väiksemate KGB rajooniosakondade kohta aga pidavat seda perioodi kõige paremini iseloomustama KGB-laste hulgas ringelnud anekdoot. Julgeolekumaja koristajalt küsitakse: «Mida nad seal päevad läbi teevad.»

«Nädal aega kirjutavad ja siis reedel põletavad selle kõik ära,» vastab koristaja.

«1990 ja 1991 oli kõige tähtsam teada, mis Eestis toimub. Lihtsalt teada. Moskvas saime selle teadmise eest mitmel korral kiita. Mõjutada me enam protsesse ei suutnud, kui, siis ainult veidi. Minule oli eesmärk selge - juhtugu üldiselt, mis juhtub, peaasi, et Eestis läheks kõik ilma kakluseta,» ütles Rein Sillar.

Ühel 1990. aasta kevad-suve päeval avati korraks ENSV KGB peakorteri Laia tänava poolsed kõrged raudväravad ja sisehoovi tagurdas kinnine veoauto. Sellele tõsteti kiirustades hulk kinnipitseeritud kartulikotte, milles olid veel tegutsevate agentide isiklikud toimikud. Alguses viidi need ühte kohalikku piirivalveväeossa, sealt edasi aga Venemaale Uljanovskisse. Hinnanguliselt võis selle veoauto kastis olla umbes 2500 agenditoimikut.

ENSV KGB-s teadis nende toimikute evakueerimisest vaid väga valitud ja kitsas ringkond. Tavaliste ohvitseride eest hoiti seda salajas. Kuid kumu hakkas peagi Pagari tänava koridorides liikuma ja kuigi keegi üleliigseid küsimusi ei esitanud, mõjus see ärevusttekitavalt.

Edaspidi võisid ENSV KGB ohvitserid vajadusel agentide toimikuid Uljanovskist Eestisse tellida, kuid neid ei tohtinud siin hoida üle ühe kuu. 1991. aasta augustiputshi ajal oli Pagari tänaval paar-kolmkümmend agentide väljatellitud toimikut, mis põletati julgeoleku katlamaja ahjus.

16. augustil 1990 võttis ENSV KGB parteiarhiivist tagasi oma parteiorganisatsiooni arhiivifondi, mis anti sinna hoiule mais 1956. Ilmselt viidi see kohe Venemaale, kuna kardeti, et EKP lõhenemise järel võivad julgeoleku parteidokumendid sattuda «valedesse kätesse».

«Kui 1990 oleks Savisaar öelnud, et eesti mehed KGB-s, tulge üle, oleks eesti mehed läinud ka, ning mitte tühjade kätega. Neile, kes mõelda oskasid, oli selge, et varsti tuleb pillid niikuinii kotti panna ja kuna peagi võis näha, et uus võim meid ei taha, hakkasid eestlastest KGB ohvitserid endale eraelus uusi töökohti otsima,» rääkis üks neist, kes enda sõnul oli valmis iseseisva Eesti eriteenistusse minema.

Juba 1989. aastal algas eestlaste lahkumine KGB-st. Järgmisel kahel aastal lahkujate arv muudkui kasvas. Nii mõnedki muukeelsed ohvitserid läksid segaste aegade kartuses koos perekondadega tööle Venemaa erinevatesse oblastitesse.

ENSV KGB aga lõhenes sel ajal sisemiselt kaheks leeriks. Ühed toetasid Vaino Väljase EKP-d ja teised Lembit Annuse NLKP-meelset «ööparteid». KGB esimees Rein Sillar püüdis hoida neutraalset positsiooni, kuigi tema alluvate arvates kaldus ta tugevalt Väljase poole. Sillari esimene asetäitja Ivan Tshornoivanov, hüüdnimega «Black John» või «Must Jaan», toetas aga selgelt Annust, Interliikumist ning laiemalt N. Liidu tingimusteta edasikestmist.

Tollast perioodi iseloomustab ka järgmine seik. KGB Tartu osakonna üks eestlasest ohvitser sai (nähtavasti agentidelt) pidevalt üksikasjalikku informatsiooni, et Tartu sõjakomissar Ants Laaneots ajab salaasju Kaitseliiduga, annab neile nõu, kuidas luua Eesti oma kaitsejõud ja kohtus konspiratiivselt isegi eksiilvalitsuse sõjaministri Jüri Toomepuuga. KGB-lane jättis info enda teada, ei kandnud seda ette ülemustele Pagari tänaval. «Kui see oleks päevavalgele tulnud, saanuks Laaneots kohe «kinga» ning poleks suutnud enam hoiatada neid eesti poisse, kes punaväest kõrvale hoidsid ja keda aeg-ajalt kästi taga otsida,» oletab too kunagi hästiinformeeritud KGB ohvitser. «Mina mõtlesin siis, et oma riik tuleb meil ükskord niikuinii ning miks ma pean siin jala ette panema.»

See oli aeg, kui N. Liidu KGB tahtis Eestis luua Tallinna lähedal Viljandi maanteel asuvasse raadiovastuluure väeossa võimsa raadioluure eriüksuse, et kuulata pealt kõiki Kaitseliidu ja Kodukaitse eetrikõnelusi. Siinses KGB-s ei leitud enam nii palju inimesi, kes oleksid eestikeelsest jutust aru saanud ja eriüksus jäi loomata.

Pärast agentide isiklike toimikute äraviimist jäi Tallinna vaid agentuuri kartoteek - kastide viisi täiesti salajasi kaarte «vorm 3-a», mille täitis värbaja ja mille kinnitas osakonna ülem. Kaaartidel oli kirjas agendi tegelik nimi ja pseudonüüm, millega ta allkirjastas agentuurteated ning mida kasutati ka KGB sisemises asjaajamises.

«Kartoteegi osas on Eesti rahval vedanud, selle pärast ei pea muretsema. Nende kaartidega ei saa enam mitte keegi mitte kedagi shantazheerida,» on öelnud irooniliselt Rein Sillar. Ta keeldub aga täpsustamast, milline oli agentuuri kartoteegi saatus.

Tagantjärele räägivad mõned julgeoleku eksohvitserid «legendi lindist». Nimelt saabunud pärast agenditoimikute Venemaale viimist KGB peamajast paar-kolm arvutispetsialisti. Nad salvestasid laiale magnetlindile kogu siinse tegutseva agentuuri kartoteegi. Magnetlindi originaal viidi Moskvasse (kus seni ei olnud ENSV KGB agentuuri kartoteegi dublikaati), koopia jäeti Tallinna, siinse KGB info-analüüsi osakonda.

(See lint olevat Pagari tänavalt välja toimetatud alles vahetult pärast 1991. aasta augustiputshi. «Maja ümber tungles juba Kaitseliit, aga nad ei saanudki aru, mis nende nina alt ära kõndis,» meenutab üks asjaosalistest.)

Agentuuri kartoteek - tuhanded kaardid «vorm 3-a» - põletati ilmselt 1991. aasta augustiputshile järgnenud nädalavahetusel, seega 24. ja 25. augustil. Oletavalt visati siis ahju 30 000 kaardi ringis - seal olid kirjas kõik alates 40. aastatest värvatud tavalised agendid ja agendikandidaadid, residendid, konspiratiiv- ja kohtumiskorterite pidajad, eriolukorra puhul tegutsemiseks värvatud agendid ja nende kandidaadid.

«See oli jah, nädalavahetus. Reedel oli veel kõik olemas. Tulin aga esmaspäeval tööle ja tundsin kohe õhust, et midagi on muutunud. Keegi kolleegidest siis sosistaski, et kartoteek aeti ahju,» on ENSV KGB ühel arhivaaril meeles.

«Igal taganemisel hävitab iga eriteenistus oma arhiivid või viib need ohutusse kohta. Nii tegi Eesti kaitsepolitsei 1940. aastal, nii tegid sakslased 1944 ja täpselt samuti tegid venelased 1991,» räägib sama arhivaar.

On neid, kes usuvad, et käsu põletada agentuuri kartoteek andis ENSV KGB «teine mees» Ivan Tshornoivanov, kes kartis, nagu võiks see muidu Eesti uue riigivõimu kätte sattuda. Lätis nii juhtuski ning kohe pärast 1991. aasta augustiputshi Riias KGB kohalikku peakorterisse läinud Läti Ülemnõukogu erikomisjon leidis sealse esimehe suurest seifist kaks kotitäit agentide arvestuskaarte «vorm 3-a».

Täiesti eraldi teema on ENSV KGB 1. osakonna - välisluure - arhiivid. Kui palju võis 1. osakonnal olla agente, kui palju neist tegutses Eestis ja kui palju välismaal (peamiselt Skandinaavia suunal) ning millal ja kuidas need materjalid Eestist ära viidi on teadmata. 1. osakonna arhiiv ei olnud seotud KGB suure arhiiviga ja neil oli oma väga kõrge salastatuse astmega arhiiv.

Oletatakse, et oma välisluure materjalidesse suhtus Moskva erilise tähelepanuga ning need võidi viia Venemaale esimeses järjekorras. Oli ju selge, et eelkõige hakkab taasiseseisvunud Eesti ja talle sõbralike riikide eriteenistusi huvitama just see, keda KGB värbas koostööle välismaal, mitte aga see, kes koputas Eestis oma naabri või kiusliku ülemuse peale.

Ent isegi ENSV KGB ülisalajases 1. osakonnas toimus tõrge. Välisluurega tegeleva teabeteenistuse käsutuses on 14 toimikut, mis puudutavad N. Liidu luurajate tegevust Eestis aastatel 1924 kuni 1940. Need 14 toimikut (16 köites) anti Eesti Vabariigile üle 1991.a. sügisel koos muude toimikutega inimeste poolt, kellel oli sarnasele materjalile otsene ligipääs. Sügisel 1991 või veelgi varem tõstsid mõned KGB ohvitserid ahjusuu ees istudes osa hävitamisele ja väljaviimisele kuuluvatest toimikutest kõrvale ning andsid need üle Eesti riigivõimule.

Kuni käesoleva ajani ei ole vastust küsimusele, milline oli nende inimeste eesmärk, kes kõneksoleva vaieldamatult unikaalse ajaloolise materjali Eesti Vabariigile 1991. aastal üle andsid. Oli see patriootiline tegu, ajendatud taastärganud isamaalistest ideaalidest või tüüpiline kgb-lik segadusekülvamise katse või üksikisikute soov uuelt võimult indulgentsi saada, n.-ö. lojaalsuse näitamine teoga.

Paar KGB endist ohvitseri on tunnistanud, et 20. ja 30. aastate luuretoimikute vaikne üleandmine Eesti riigivõimule ei olnud ENSV KGB 1. osakonna ühe-kahe töötaja omaalgatus: «See oli kooskõlastatud omaalgatus. Tõenäoliselt tahtis mõni siinse KGB eestlastest tippametnik, et Eesti riigi ajalugu puudutavad materjalid jääksid Tallinnasse, mitte ei satuks tuhana põldudele või tolmuma Uljanovski arhiivimaja riiulitele.»

Kiire lõpp Eesti NSV KGB-le saabus pärast 1991. aasta augustiputshi. 16. augustil kirjutas peaminister Edgar Savisaar alla korraldusele, millega kohaliku KGB esimees Rein Sillar pidi peatama oma «kontori» tegevuse ning «spetsiifiliste küsimuste lahendamiseks» moodustati segakomisjon Eesti valitsuse ja KGB esindajatest.

Mida ENSV KGB-s neil päevil põletati, võib vaid oletada. Ilmselt hävitati siis peale agentuurkartoteegi ka kõik teised agentuuri kasvõi kaudselt puudutavad materjalid, samuti näiteks nn. litertoimikud - paksud köited, mis kajastasid KGB infiltreerumist opositsioonilistesse parteidesse ja liikumistesse.

4. septembril ja 9. oktoobril kirjutasid Savisaar ja N. Liidu KGB uus esimees Vadim Bakatin Moskvas alla kahele protokollile, millega tsementeeriti alguses ENSV KGB tegevuse peatamine ja siis lõpetamine. 18. detsembril allkirjastasid riigiminister Raivo Vare, N. Liidu KGB 2. peavalitsuse ülema asetäitja Vjatsheslav Shironin ja Rein Sillar Tallinnas dokumendi, mis pani punkti ENSV KGB likvideerimisele. 21. detsembril lõpetas eksisteerimise N. Liit.

Valitsuskomisjon Hardo Aasmäe juhtimisel võttis ENSV KGB-lt üle massirepressioone ja dissidentide jälitamist kajastavad üle 29 000 kriminaaltoimiku, Uljanovskist toodi kahel korral lennukiga juurde veel 6797 toimikut ja üle 4000 filtratsioonitoimiku. Veel andis KGB üle ligi 9000 filtratsioonikaarti, eriteateid, KGB sisekontrolli osakonna - eriinspektsiooni - materjale, natuke eriraamatukogust, 40. ja 50. aastate metsavendlust kajastavad materjalid, teatud määral varjatud jälitustegevuseks vajalikku eritehnikat (sh. telefonikõnede pealtkuulamise keskjaam) ning teadmata koguse nn. väljasõidutoimikuid.

KGB-s olid profid. Nemad ei pakkunud midagi, andsid vaid seda, mida Eesti pool küsis. «Kui esimest korda istusime maha, ei suutnud Moskvast saabunud kindral Shironin oma muiet varjata, kuna ta sai kohe aru, et KGB-st ei tea keegi meist mitte midagi,» meenutab ENSV KGB likvideerimiskomisjoni liige Jüri Kaljuvee. «Aastaks-kaheks pidanuksime võtma 30-40 KGB ohvitseri tööle ja praegu oleks meil infobaas käes isegi siis, kui Uljanovskist poleks Eestisse ühtegi dokumenti tagasi saadetud. Nende inimeste kõrvalelükkamine oli viga. Pole tähtis, mis värvi on kass, peaasi, et ta hiiri püüab.»

Ühe ENSV KGB likvideerimisega seotud inimese väitel oli Bakatin alguses peaaegu nõus, et agentide isiklikud toimikud tuuakse Eestisse tagasi. «Anname need ära, mis meil nendega ikka teha,» olevat N. Liidu KGB viimane esimees öelnud. «KGB vanad olijad suutsid ta viimasel hetkel ümber veenda,» mäletab hästiinformeeritud inimene.

Kas midagi ka kadus? - möönab kunagine peaminister Mart Siimann, et ENSV KGB «arhiivifondide üleandmine toimus erakordselt ebakorrektselt, ebakompetentselt ja lohakalt». Üheks põhjuseks on kindlasti see, et Eesti ei kutsunud KGB likvideerimise juurde ühtegi arhivaari. Nii juhtuski, et akti kohaselt anti tollal üle rohkem kui 87 000 nn. väljasõidutoimikut, kuid ilma inventuuriaktita ja konkreetseid toimikute registreerimisnumbreid märkimata. Veebruaris 1993 loeti need toimikud lõpuks ükshaaval üle ja saadi arvuks 48 846 ehk 56% väidetavalt üle antud säilikutest. Võib vaid oletada, kas 44% väljasõidutoimikutest (seal võib olla vihjeid või otseseid andmeid kellegi kuulumisest KGB agentuurvõrku) põletati, tassiti laiali vms. Nende hävitamiseks andsid nõusoleku kindral Shironin, Rein Sillar ja tollane politsei peadirektor Jüri Nurme, kuna väljasõidutoimikuid ei peetud ajaloolist väärtust kujutavateks materjalideks. Need jäidki KGB maja keldrisse, kus politsei neid jõudumööda põletas.

Väljasõidutoimikutega seondub pisiskandaal, kui Riigikogu esimehe Toomas Savi vastavast toimikust leiti otsekui märge, et tegemist oli väidetavalt KGB usaldusisikuga. Savi eitas kõiki süüdistusi, kuid juhtum näitas taas, kuivõrd sensitiivsed ja erinevaid tõlgendusi pakkuvad on KGB dokumendid. Üks KGB ohvitser tunnistas, et kirjutas kord oma kauge sugulase kohta väljasõidutoimikusse fiktiivse õiendi, kuidas too on aastate jooksul KGB-d aidanud. Mees oli omal ajal Saksa sõjaväes ja ilma sellise õiendita poleks saanud kunagi Rootsis elavatele sugulastele külla sõita.

«Sügisel 1991 ei antud Eestile üle 87 000 väljasõidutoimikut. KGB-s kehtis kord, et kui inimene pole 5 või 7 aasta jooksul välismaal käinud, siis tema väljasõidutoimik hävitatakse. Neid põletati Tallinna paberikombinaadis. Aastatel 1990 ja 1991 seda ei tehtud, kuna kardeti, et Rahvarinne satub peale ja siis puhkeb skandaal, kuidas KGB oma toimikuid hävitab. Enne seda aga toimus kord aastas revisjon ja üleliigsed väljasõidutoimikud läksid ahju. Kuid numeratsioon jooksis ikka edasi ja sügisel 1991 olime jõudnud numbrini 87 000 millegagi. Kui palju oli Pagari tänava keldris reaalselt väljasõidutoimikuid, ei lugenud keegi üle,» kirjeldas üks ENSV KGB kunagine arhivaar.

Vaevalt, et tagantjärele suudab seda teha ka kaitsepolitseis väljasõidutoimikute kadumise uurimiseks algatatud kriminaalasi.

Nagu pole ka võimalik teada saada, kas ENSV KGB erinevate arhiivide evakuatsiooni ajal alates 1989. aastast võttis keegi operatiiv- või agenditoimikutest mõned lehed välja ja jättis need mustadeks päevadeks tallele. Näiteks kui mõni ohvitser rebis agentide töötoimikutest enne nende põletamist endale taskusse agentide omakäelisi ettekandeid, siis võib ta nende paberitega nüüd oma pensionipõlve majanduslikult oluliselt lahedamaks muuta.

Mitte kõik KGB arhiivid ei läinud Venemaale või ahju. Paljutki on liikumas kollektsionääride hulgas "teemade" järgi.

_________________
73! de es3ki


Viimati muutis es3ki, 04 Veebr 2011, 01:38, muudetud 3 korda kokku.

Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 03 Veebr 2011, 16:49 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Nov 2005, 19:52
Postitusi: 599
Asukoht: Rapla KO28JX
Küsimus: mida teha KGB hamiagentide toimikutega? Kas kodurahu huvides põletame? Et mis olnud see olnud?

_________________
73! de es3ki


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 03 Veebr 2011, 17:07 
Eemal

Liitunud: 12 Nov 2008, 17:18
Postitusi: 398
Asukoht: Tallinn
es3ki kirjutas:
Küsimus: mida teha KGB hamiagentide toimikutega? Kas kodurahu huvides põletame? Et mis olnud see olnud?


Ma olen oma vanuse tõttu "immuunne" selle teema suhtes. Aga. Meid on niigi vähe. Mis oli see oli. Teeme sidet ja oleme sõbrad!

_________________
73,
ES1TU


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 03 Veebr 2011, 17:20 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Nov 2005, 19:52
Postitusi: 599
Asukoht: Rapla KO28JX
Jah - olen isegi seda meelt

_________________
73! de es3ki


Viimati muutis es3ki, 03 Veebr 2011, 19:44, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 03 Veebr 2011, 17:29 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Jaan 2009, 22:34
Postitusi: 476
Asukoht: Viimsi.
es3ki kirjutas:
Küsimus: mida teha KGB hamiagentide toimikutega? Kas kodurahu huvides põletame? Et mis olnud see olnud?


...vii Kroonika toimetusse, kui need sinu käes on :D
Minu tagasihoidlik panus (endise vene armee lennuväe ohvitserina:) ) oli juba piisavalt kaua enne Balti ketti Olümpia hotelli lifti masinaruumis KGB repiiteri toiteliini demonteerimiskäsu andmine ja selle demonteerimise juures (ninapidi!)viibimine :roll:

_________________
ES2JT


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 27 Veebr 2011, 17:31 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Nov 2005, 15:30
Postitusi: 598
Asukoht: Tallinn, KO29KK
Soovin väga ES - QTC Nr. 1/47 (mai 2005) saada. Ehk on kellegil olemas ülearune eksemplar?

73! Aadu


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 27 Veebr 2011, 20:37 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Sept 2009, 20:16
Postitusi: 231
Asukoht: Keila, KO29FH
es6pz kirjutas:
Soovin väga ES - QTC Nr. 1/47 (mai 2005) saada. Ehk on kellegil olemas ülearune eksemplar?

73! Aadu

Elektroonselt on olemas: http://wiki.wifi.ee/esqtc/ES-QTC_2005-1.pdf

D

_________________
73
Tarmo, ES2ACT


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 28 Veebr 2011, 17:27 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Nov 2005, 15:30
Postitusi: 598
Asukoht: Tallinn, KO29KK
Tänud! 73! Aadu


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 13 Dets 2011, 09:35 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Nov 2005, 15:30
Postitusi: 598
Asukoht: Tallinn, KO29KK
Tervitus! Olen jõudmas selle teemaga järgmisse etappi ja palun kõigi raadioamatööride kaasabi Balti keti mälestuste säilitamiseks. Olen eriti huvitatud sellel üritusel osalenud FM raadiojaamadest (minu TRC viidi omonlaste poolt venesse), aga samuti säilinud fotodest ja tol ajal kohalikes ajalehtedes Balti keti teemal ilmunud artiklitest.
Omades mingeid materjale, andke palun mulle märku e-postiga, foorumi P.S. kaudu või avalikult siin foorumis. Igasugune teave on teretulnud!

73! Aadu


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 13 Dets 2011, 17:38 
Eemal

Liitunud: 12 Apr 2011, 13:28
Postitusi: 1615
Asukoht: Põlvamaa, Mammaste, KO38MC
Aadu, pidid (ühe info peale) kunagi minu kaste vaatama tulema - ehk on mõni sealt "lakast" pärit? Ühe olen olude sunnil juba ära andnud! /Mäletad seda telefonikõnet?/ 5078385
Ka minu poolt suured tänud ES3KI-le ülestähenduste eest!!!
73!


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 14 Dets 2011, 11:02 
Eemal

Liitunud: 12 Apr 2011, 13:28
Postitusi: 1615
Asukoht: Põlvamaa, Mammaste, KO38MC
Palun kah sõna.
1989, enne ja pärast, ma otseselt kahjuks Raadioamatörismiga ei saanud tegeleda, aga see saatanlik nõiavärk on kogu elu olnud mul geenides (vanaisa olla olnud tsaariarmees sidepolgu soldat ja uurin ka neid asju praegu) ja .... mõnikord tulebki oma mõistusest puudu, et KÕIGEST aru saada. ... No olgu sellega kuidas on.

Kõige minuni jõudnud info ja ka mitmete teiste minu meelest mõtelda oskavate inimeste arvates sai praegune Eesti Vabariik olema /õnneks!/ suures osas tänu Eesti Raadioamatööridele ja nendega koostööd teinutele tulnukate saabumise ja siinviibimise ajal.
Kui tulnukate sidet poleks segatud nii nagu seda tookord teha õnnestus, kardan, et sündmused oleks arenenud hulga soovimatumal kujul (?).
Keegi ei teadnudki tookord täpselt, kes on kes ja mulle tundub, et ka suur juhus ja õnn mängis oma rolli.
See oligi lühidalt, mida ütelda tahtsin.
73! Einar

Lisa: Mina tegin parasjagu oma uue kodu korstna otsa katusel kui transistorraadiost edastati olukorrast riigis. Mäletan, et pöörduti rahva poole, et kellel on need käsiraadiosaatjad, edastagu infot üle lahe Soome. Osa inimesi jalutas siis nendega Tallinnas mere ääres ja olid siis need olemas, sain ringhäälingu edastusest nii aru.


Üles
 Profiil  
 
PostitusPostitatud: 06 Mär 2014, 10:12 
Eemal
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Nov 2005, 15:30
Postitusi: 598
Asukoht: Tallinn, KO29KK
Tervitus! Tõstan selle teema uuesti üles. Mul on suur palve, et kas kellegil on säilinud fotosid tollastest Balti keti "hamsides" osalenud inimestest ja kasutatud aparatuurist. Need "riistad" võivad olla tänaseks liikunud uute omanike valdusse.
Asjaga on kiire!


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 17 postitust ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 1 tund [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
cron
POWERED_BY
et 3.0.10