Üldiselt pidasin samuti ennesõjaaegsete aparaatide taastamist liig keeruliseks ja töömahukaks. kuid netis tuhnides ja lugedes erinevate tegijate kogemust, õpetusi ja juhendeid ei tundunud enam nii keeruline.
Kõik paberkondekad asendasin kaasaegsetega peaaegu kompromissitult. Ainult paar tükki antennis sisendahelas jätsin alles. Lugesin palju lugesin, kuid mitte keegi ei soovitanud aparaati, mis peab reaalselt tööle hakkama, ühtegi vana kondekat alles jätta. Mõõtsin nad üle ka. tüüpiliselt oli nende mahtuvus 2x suurem nimimahtuvusest. see viitab õhenenud isolatsioonile ja vähenenud pingetaluvusele. Ühtegi väga lekkivat ei avastanud ja lühises kondekaid ka ei olnud. Takistid tundusid kõik korras olevat, ühtegi välja ei vahetanud.
Eriti peened tegijad teevad nii et uuristavad vana kondeka seest tühjaks ja panevad kaasaegse sisse, jättes välimuse samaks, kuid mul see asi läbi ei läinud, sest paberkondekad olid kõik tõrvaga kaetud ja paljudel tõrv pealt murenenud. noh võibolla oleks saanud ise peale sulatada, aga kes sinna alla ikka vahib.
elektrolüüdid olid muidugi täiesti läbi. Üks oli lausa tühjaks jooksnud. selle tegin seest tühjaks ja panin uue kondeka sisse. Ennesõjaaegsetel lüütidel on loksuv vedelik sees. teist ma ei lõhkunud ära ning uue kondeka peitsin lihtsalt shassii alla.
Võrdluseks mismoodi shassi seest enne ja pärast välja nägi:
Manus:
Faili kommentaar: enne
shassi_enne.jpg [ 177.64 KB | Vaadatud 6940 korda ]
Manus:
Faili kommentaar: pärast
shassi_alt-v.jpg [ 170.39 KB | Vaadatud 6940 korda ]
Pealtpoolt vaadates aga ei muutunud visuaalselt mitte midagi.
Paisupool oli ka läbipõlenud. ilmselt oli keegi ta peale pikka seismist riknenud lüütidega pinge peale lasknud. selle kerisin uuesti.
Mis kõige huvitavam, neid iidseid lampe saab siiski osta veel. kui peale passida leiad suhteliselt soodsa hinnaga. Kuna mul viitsimist polnud passida ja ma esialgu ei teadnud, kas sellest ka asja saab, siis panin puuduva lõpulambi asemele 6П14П koos omaette 6,3v küttetrafoga, sest originaallampidel on küttepinge 4V. See oli vene lampidest mis mul oli, kõige lähedasemate parameetritega. Juhtmed jätsin alles. Isegi need millel isolatsioon hävinenud oli. Neile ajasin termokahaneva rüüsi peale. Potekaga tegin nagu ikka, võtsin lahti ja puhastasin ning vajadusel nihutasin liugurkontakti tervema takistiosa peale. Lüliti kontaktid sai samuti vajadusel lahti võetud ja plekke uuesti painutatud.
Võnkeringe ja nende häälestust ma ei näppinud üldse nagu enamus tegijaid soovitas ning neil oli õigus. Tundub et kõik võnkeringid on enamvähem hääles ning raadio hakkas praktiliselt kohe tööle. Tõsi, tal oli probleem vahesagedusastme endaergutusega, mis oli ilmselt lambi vanusest põhjustatud, kuid selle lahendasin väikse skeemimuudatusega tagasiside ahelas. Mul sweepi ei ole, kuid ostsillograafiga vahesagedust vaadates tundus kõik õige olevat. Sagedusalad ei ole samuti üldse paigast ära, kui tuntud jaamade järgi kontrollisin. Tundlikkuse osas ka nagu kõrva järgi ja teise aparaadiga võrreldes ei saaks pretensioone esitada. Kuid täpselt ei saanud mõõta.
Puiduga läks mul pisut kehvasti, kuid peale pandud spoon ise oligi juba üsna halvas olukorras. Niiskusest murenenud, sügavalt kraabitud. Vana laki kihi lihvisin lihtsalt maha ning kohati läks lihvimisega liiale. kuid otsustasin siiski originaalspooni alles jätta. Vaatasin vanu pilte ja lugesin pisut. Üldiselt kipuvad vanad lakid tumedamaks muutuma ja tuhmuma mis tõttu ei ole väga vale uus lakk peale panna, sest originaalis oli ju algselt palju heledam ja puidu struktuur paremini esile toodud. Ainult et läikivusastet tuleb jälgida. Kui on olnud matt, siis tuleb ka uuesti matt peale panna. Philips tundus olevat poolläikiv. Nii sai ta täiesti kaasaegse vee baasil heleda ja hästi läbipaistva poolläikiva laki kihi peale. Ma ei oska öelda kui originaali lähedane ta on, kuid siiski ei kriibi ta silma kuskilt otsast ega tundu võltsina. Puidu muster on paremini esile toodud, mis enne peaaegu ei paistnud läbi. Kuid vanadelt piltidelt võis näha, et kunagi on olnud puidu muster saranaselt hästi välja paistnud.
Aga jah, seda roostet tolmu oli ikka kõvasti ja iga asja peal ja sees. Kohati kasutasin nitrolahustit paakunud tolmu maha saamiseks, sest mingipärast jäi vesi ja pesuvahend lahjaks. Shassii tegin liivapaberiga suuremast roostest puhtaks. uuesti tsinkima või värvima ei hakanud. Tahtsin ta lihtsalt tööle panna.
Maret aga oli nii roostes, et lammutasin ta laiali ja panin shassiile värvi peale.
Skaala klaas on tegelikult orgklaas. seal on kõvad kriimud peal aga muidu täiesti terve ja üldiselt hästi säilinud. Orgklaasilt on võimalik kriimud maha lihvida. see on omaette teadus. kuid mina jätsin praegu kriimud alles. Võtsin kogu skaala süsteemi lahti, pesin sõna otses mõttes puhtaks ning panin kokku tagasi määret vajalikesse kohtadesse lisades.